Vene

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis Kiievi-Vene ja Vana-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat)

Рѹсь
Vene
Alex K Kyiv Michael 2.svg
Vene vapp 13. sajandist
Kievan-rus-1015-1113-(en).png
Kiievi-Vene (10151113)
Riigikeel vanavene
Riigikirik õigeusu kirik
Pealinn Suur-Novgorod, Kiiev, Vladimir
Riigipea Vene suurvürst:
Askold (üks esimesi; 864 - 882)
Jaroslav Vsevolodovitš (viimane; 1238 - 1246)
Seadusandlik võim Veetše
Iseseisvus umbes 8621240
Rahaühik kuna, grivna, nogata

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia) on 1. aastatuhande lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimetus. "Vene" oli selle riigi endanimetus, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem omistatud nimetused.

Nimi "Vene" kannab endas tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.

Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on Moskva, on Venemaa. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.

Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid.

Vene ladinakeelse nimetuse Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt 12. sajandil Augsburgi aastaraamatutes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi barbarite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. Julius Caesar nimetas üht Gallia hõimu nimega Ruteni, aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas paavsti koostatud dokumentides.

Leedu Suurvürstiriik koosnes enne Poolaga liitumist (1569) kolmest põhilisest alast: Litwa, kus elasid valgevenelased, Žemaitija, kus elasid leedukad, ja Russ või Ruteenia, kus elasid ukrainlased. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak (Novogorodok), seejärel Vilnius.

Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva suurvürstiriik ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetus Väike-Vene. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.

Tartus sündinud keemik Carl Claus avastas 1844 ruteeniumi Uuralites kaevandatud plaatinamaagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]