Amuur

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; laeva kohta vaata artiklit Amuur (laev)

Amuur Venemaa ja Hiina piiril

Amuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.

Ta on Venemaa ja Hiina piirijõgi.

Lähe ja suue[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuur saab alguse Arguni ja Šilka jõe liitumisel Moguhe küla juures Hiina ja Venemaa piiril. Neist kahest veerikkam on Šilka ning pikem on Argun.

Jõgi suubub Amuuri limaani Amuuri-äärse Nikolajevski lähedal. Amuur suubub Ohhoota ja Jaapani mere piirile. Kumba merre ta siis suubub, selle kohta on arvamusi erinevaid. Suure nõukogude entsüklopeedia järgi suubub ta Jaapani merre.

Kulg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri jõe saab jagada kolmeks umbes võrdse pikkusega osaks: ülemjooksuks Arguni ja Šilka ühinemiskohast Zeja suudmeni (883 km, keskmine voolukiirus 5,3 km/h), keskjooksuks sealt kuni Ussuuri jõe suudmeni (975 km, keskmine voolukiirus 5,5 km/h) ning alamjooksuks seal mereni (966 km, keskmine voolukiirus 4,2 km/h.

Vooluhulk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri vooluhulk Komsomolskis Amuuri ääres

Suudmes on Amuuri aastane vooluhulk üle 11 tuhande m³/s. Ta on sellega Venemaa jõgede seas Jenissei, Leena ja Obi järel neljandal kohal. Bogorodskojes on aasta keskmine vooluhulk 10 300 m³/s.

Kliima ja taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastane sademete hulk jõe kallastel on kõige väiksem lähtes (250–300 mm) ja kõige suurem suudme lähedal Sihhote-Alini jalamil (750 mm).

Amuur voolab läbi poolkõrbe, stepi, metsastepi ja taiga.

Pikkus ja valgla[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amuuri pikkus (koos Šilka ja Ononiga) on 4444 km, Šilka ja Arguni suudmest 2824 km, Herleni lähtest Arguni kaudu Amuuri suudmeni on koguni 5052 km.

Valgla suurus on 1 855 000 km² ning sellega on Amuur Venemaal Jenissei, Obi ja Leena järel neljandal ja maailmas kümnendal kohal. Valglast kuulub Venemaale 54%, Hiinale 44,2% ja Mongooliale 1,8%.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suured jõe ääres asuvad linnad on Blagoveštšensk, Heihe, Habarovsk ja Komsomolsk Amuuri ääres.

53.1140.73333333