Sisemajanduse kogutoodang

Allikas: Vikipeedia

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega) ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka.

Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka.

Sisukord

[redigeeri] Eristus rahvamajanduse kogutoodangust

Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust (RKT, inglise keeles Gross National Product, GNP).

SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.

[redigeeri] Arvutamine

SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse:

  • toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
  • tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
  • sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu

[redigeeri] Metoodika

Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile, mida kasutatakse SKP ja selle komponentide reaalkasvu arvutamiseks. Praeguseks on seda meetodit SKP aegrea arvestustes kasutatud alates 2001. aastast. Varasemad aastad avaldatakse 2008. aasta detsembris.

Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Aastased ja kvartaalsed muutused ühendatakse kumuleeruvaks indeksite „ahelaks”, mis väljendab näitaja reaalset muutust võrreldes valitud referentsaastaga.

Eelmise aasta hindades arvestuste ja aheldamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2007. aasta 13. novembri määrusest nr 1392/2007, mis täiendab Nõukogu määrust nr 2223/96 rahvamajanduse arvepidamise andmeedastuse kohta.

Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. Eelmise aasta rakendamine baasaastana tagab kõige uuema hinnastruktuuri kasutamise — see võimaldab täpsemalt kirjeldada mahumuutusi. Ahelindekseid kasutades kaob ümberarvestuste vajadus, mis kaasnes baasaasta vahetamisega. Referentsaasta ümbertõstmine ei muuda kasvumäärasid.

Aheldamise meetod tagab SKP ja selle komponentide parema rahvusvahelise võrreldavuse. Seda kasutavad peagu kõik Euroopa Liidu riigid ja enamik teisi arenenud riike (nt USA, Kanada, Jaapan, Norra, Šveits).

Aheldamise meetodiga seotud põhimõisted on järgmised:

  • baasaasta — aasta, mille hinnastruktuur võetakse järgneva(te) perioodi(de) arvestuste baasiks;
  • referentsaasta — püsivhindades näitajate esitamiseks kasutatav tinglik aasta, indeksite seeria alguspunkt;
  • eelmise aasta hindades väärtused — eelmise aasta hindade struktuuriga kaalutud väärtused;
  • ahelindeks — järjestikuste perioodide aheldamiseks loodud kumulatiivne indeks, mis näitab komponendi kasvu võrreldes referentsaastaga;
  • aheldatud väärtused referentsaasta järgi — referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).

Eestis on aheldamise arvestustes kasutatud nn annual overlap (AOL) tehnikat, mille puhul arvutatakse käimasoleva aasta kvartalite näitajad eelmise aasta (t-1) keskmiste hindade baasil.

AOL tehnikaga arvestuskäik näeb välja järgmine:

  • kõigepealt arvutatakse eelmise aasta hindades mahunäitajad (nende põhjal tasa¬kaalustatakse tootmise ja tarbimise meetodil leitud SKP);
  • eelmise aasta hindades leitud näitaja jagatakse t-1 aasta kvartali keskmise jooksevhinnas väärtusega;
  • näitajate mahumuutused ühendatakse ahelaks — leitud ahelindeksid väljendavad kasvu alates referentsaastast;
  • referentsaasta näitajate põhjal ja ahelindeksite kaudu arvutatakse aheldatud absoluutväärtused;
  • vastavate ahelindeksite kasvude põhjal leitakse aheldatud kasvud (põhimõtteliselt saab samasuguse tulemuse ka aheldatud absoluutväärtusi kasutades).

Peale selle arvutatakse kõikide SKP komponentide panus SKP kasvu. Eelkõige on seda vaja aegreas erimärgilise (nii negatiivse kui ka positiivse) väärtusega näitajate korral, mille puhul ei sobi kasutada aheldamise meetodit (nt varude muutus).

[redigeeri] Võrreldavusprobleemid

SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erinevate hinnastruktuuriga riikide (või ajaperioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada.

SKT ei arvesta varimajanduse ega kodumajanduse mahtu. Seda tuleb silmas pidada nii erineva varimajanduse ja kodus enese jaoks toodetud toodangu osakaaluga maade võrdlemisel kui mitmesuguste reformide heaoluefekti arvestamisel. Nii ei arvestata SKT-s kodus last hoidvat ema, küll aga arvestatakse sama teenust, kui selle eest saab ametlikku tulu lapsehoidja.

SKT on majandusliku aktiivsuse näitaja, mistõttu suurem SKT ei tähenda alati suuremat heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu.

SKT on enimlevinud majandusliku arengu võrdlev näitaja, sest seda on suhteliselt lihtne mõõta, seda mõõdetakse pea kõigis riikides pidevalt suhteliselt sarnase metoodika alusel ning SKT väärtusel on tugev korrelatsioon enamiku erinevate heaolutaseme näitajatega.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang"