Iirimaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Iirimaa saar

Iirimaa
iiri Éire
inglise Ireland
Iirimaa lipp Iirimaa vapp
Iirimaa lipp Iirimaa vapp
Iirimaa asendikaart
Riigihümn Amhrán na bhFiann
Pealinn Dublin
Pindala 70 280 [viide?] km²
Riigikeel(ed) iiri ja inglise [viide?]
Rahvaarv 4 588 252 (2011) [viide?]
Rahvastikutihedus 63,3 in/km²
President Michael D. Higgins
Peaminister Enda Kenny
Iseseisvus 16. detsembril 1921 [viide?]
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1
Tippdomeen .ie
ROK-i kood IRL
Telefonikood 353

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest [viide?]Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire (häälda: eeže) ja inglise keeles Ireland, millele vastab eestikeelne nimi Iirimaa. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik).

Riik ja saar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunagi moodustas Iirimaa saar ühe haldusliku terviku, kuid praegu asub Iiri Vabariigi territooriumil ainult 26 Iirimaa 32 ajaloolisest krahvkonnast. Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel.

1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist. Aastal 1919 keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti Saadikutekojas (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri parlamendi Dáil Éireann. See Dáil andis jaanuaris 1919 välja ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni (väljakuulutatud Iiri Vabariigi nimel). See vabariik ei saanud rahvusvahelist tunnustust. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i (valitsuse) liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all.

Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann, inglise keeles Irish Free State). Teoreetiliselt pidi uus riik katma kogu saare, kuid lisatingimuseks oli, et Põhja-Iirimaal on õigus otsustada jääda Ühendkuningriigi osaks, mida ta tegigi. (Põhja-Iirimaa kui omaette üksus oli loodud Government of Ireland Act'iga 1920). Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli konstitutsiooniline monarhia Briti monarhi valitsemise all (1927 sai monarh tiitli "Iirimaa kuningas"). Tal oli kindralkuberner, kahekojaline parlament, valitsus, mille nimetus oli Täitevnõukogu (Executive Council), ja peaminister, kelle nimetus oli Täitevnõukogu president. Konstitutsioon oli Iiri Vaba Riigi Konstitutsioon.

29. detsembril 1937 sündis uus konstitutsioon Bunreacht na hÉireann. See asendas Iiri Vaba Riigi uue riigiga, mille nimi on Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nägid ette kuninga asemel Iirimaa presidendi, ei olnud tegemist vabariigiga. Riigipea üks põhifunktsioon, riigi sümboolne rahvusvaheline esindamine, jäi parlamendiaktidel põhineva seadusega (statute law) kuningale kui organile. 1. aprillil 1949 kuulutas Republic of Ireland Act Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.

Kuigi riigi ametlikuks nimeks jäi Éire (konstitutsiooni Artikkel 4: "Riigi ametlik nimi on Éire ehk inglise keeles Ireland), hakati riigi nimena kasutama väljendit Republic of Ireland, mis ametlikult on üksnes uue riigi kirjeldus. Kuigi vabariik nimetab end nimega "Iirimaa", eriti diplomaatias (alati räägitakse Iirimaa presidendist ja Iirimaa konstitutsioonist), väldivad paljud riigid seda väljendit, sest on olemas teine Iirimaa (Põhja-Iirimaa) ning 1937. aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi jurisdiktsioonile Põhja-Iirimaa üle. Nime "Iirimaa" kasutamist võeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja Põhja-Iirimaal pandi seda pahaks. Sellest pretensioonist, mis oli sõnastatud 1937. aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3, loobuti 1999. aastal.

Iiri Vaba Riik (hiljem Éire) jäi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks aprillini 1949. Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine automaatselt Ühenduse liikmelisuse lõppu. Vabariik kuulutati välja enne seda, kui reegleid muudeti, et võimaldada Indial saada Ühendusse kuuluvaks vabariigiks. Kuigi Iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist, säilisid tal paljud Rahvaste Ühenduse liikme privileegid. Näiteks on Ühendkuningriigi territooriumil elavatel Iirimaa kodanikel kõik kodanikuõigused, sealhulgas õigus kandideerida kohalikel ja parlamendivalimistel ning teenida Briti sõjaväes.

Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist ning on teinud koostööd Suurbritanniaga, et teha lõpp vägivaldsele konfliktile poolsõjaväeliste rühmituste vahel Põhja-Iirimaal (Põhja-Iirimaa konflikt). Praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks sõlmitud Belfasti lepet, mis kiideti 1998. aastal hääletusel heaks nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Leinster, 2. Munster, 3. Connacht, 4. Ulster

Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel:

  • Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin.
  • Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu ning selle pealinn on Belfast.

Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 krahvkonda (kõik Ulsteris) Põhja-Iirimaa territooriumile.

Maakondade jaotus saarel
Iiri Vabariik
  1. Dublini krahvkond
  2. Wicklow' krahvkond
  3. Wexfordi krahvkond
  4. Carlow' krahvkond
  5. Kildare'i krahvkond
  6. Meathi krahvkond
  7. Louthi krahvkond
  8. Monaghani krahvkond
  9. Cavani krahvkond
  10. Longfordi krahvkond
  11. Westmeathi krahvkond
  12. Offaly krahvkond
  13. Laoisi krahvkond
  14. Kilkenny krahvkond
  15. Waterfordi krahvkond
  16. Corki krahvkond
  1. Kerry krahvkond
  2. Limericki krahvkond
  3. Tipperary krahvkond
  4. Clare'i krahvkond
  5. Galway krahvkond
  6. Mayo krahvkond
  7. Roscommoni krahvkond
  8. Sligo krahvkond
  9. Leitrimi krahvkond
  10. Donegali krahvkond

Põhja-Iirimaa

  1. Fermanaghi krahvkond
  2. Tyrone'i krahvkond
  3. Londonderry krahvkond
  4. Antrimi krahvkond
  5. Downi krahvkond
  6. Armaghi krahvkond

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Iirimaa rahvastik

2011. aastal elas Iirimaal rahvaloenduse andmetel 4 588 252 inimest.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Limerick
Drogheda
Jrk Linn Provints Elanike arv
(2006)
1 Dublin Leinster 1 045 769
2 Cork Munster 190 384
3 Limerick Munster 90 757
4 Galway Connacht 72 729
5 Waterford Munster 49 213
6 Drogheda Leinster 35 090
7 Dundalk Leinster 35 085
8 Swords Leinster 33 998
9 Bray Leinster 31 901
10 Navan Leinster 24 851

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

53.13333333-8.11666667