Venemaa meedia

Venemaa meedia on meediasüsteem (massimeedia) Venemaal.

Seda saab kirjeldada kui suure levialaga üle-riigilist meediumit, kuhu kuuluvad trükimeedia, televisioon, raadio ja Internet. Siiski oluline puudus riigi massimeedia puhul on sõnavabadus ja objektiivsus, kuna võim kontrollib ligi 80% riigi massimeedia väljaannetest otse ning suuremad meediatööstused on seotud erakonnaga Ühtne Venemaa. Seega ei saa rääkida Venemaa puhul liberaalsest massimeediast.

Ajalehed

2009. aasta seisuga on Venemaal registreeritud 28 011 ajalehte, nendest päevalehti on 582. Päevalehtedest on tasulised 541 väljaannet, millest 24 on riiklikud ajalehed. Tasuta päevalehti on Venemaal aga 41, mille kogutiraaž on 1 185 000. Tasuta päevalehtede arvu järgi on Venemaa maailmas esikohal. Veel juhib riik maailmaedetabelit mittepäevalehtede arvuga – ligikaudu 27 000 registreeritud ajalehte.

Ajalehtede jagunemine Venemaal arvuliselt

	2005	2006	2007	2008	2009	Muutus 2009/2005 (%)	Muutus 2009/2008 (%)
Kõik päevalehed	494	552	545	33	582	17,81	9,19
Kõik tasulised päevalehed	491	521	510	495	541	10,18	9,29
Riiklikud tasulised päevalehed	23	25	25	25	24	4,35	−4,00
Piirkonna ja kohalikud tasulised päevalehed	468	496	485	470	517	10,47	10,00
Hommikused tasulised päevalehed	470	497	486	47	520	10,64	9,94
Õhtused ning lõunased tasulised päevalehed	21	24	24	22	21	0,00	−4,55
Kõik tasuta päevalehed	3	31	35	38	41	1266,67	7,89
Piirkondlikud ja kohalikud tasuta päevalehed	3	31	35	38	41	1266,67	7,89
Kõik mitte päevalehed	25 984	26 542	26 610	27 510	28 011	7,80	1,82
Kõik tasulised mitte päevalehed	25 686	26 112	26 100	26 930	27 391	6,64	1,71
Riiklikud tasulised mitte päevalehed	7056	7145	7080	7120	6980	−1,08	−1,97
Piirkondlikud ja kohalikud tasulised mitte päevalehed	18 630	18 967	19 020	19 810	20 441	9,56	3,03
Kõik tasuta mitte päevalehed	298	430	510	580	620	108,05	6,90
Piirkondlikud ja kohalikud tasuta mitte päevalehed	298	430	510	580	620	108,05	6,90

Venemaa suurim tasuline päevaleht on Moskovski Komsomolets, mis 700 000-lise tiraažiga on maailma suurimate ajalehtede edetabelis 86., sellele järgneb 668 000-lise tiraažiga Komsomolskaja Pravda, mis on maailmaedetabelis 92.

Suurimad tasulised ajalehed Venemaal

Ajalehe nimi	Asutamisaasta	Suunitlus	Väljastav ettevõte	Tiraaž 2009. aastal(tuh)
Moskovski Komsomolets	1919	kvaliteetpäevaleht	Moskovsky Komsomolets	700
Komsomolskaja Pravda	1925	tabloid	Komsomolskaja Pravda	668
Vetšernaja Moskva	1923	kvaliteetpäevaleht	Vechernaja Moskva	300
Rossiiskaja Gazeta	1993	Kvaliteetpäevaleht		220
Trud	1921	kvaliteetpäevaleht	Media3	220
Sport-Express	1991	spordileht	Media3	200
Sovetski Sport	1924	spordileht	Komsomolskaja Pravda	180
Izvestija	1917	kvaliteetpäevaleht	Izvestija(National Media Group)	176
Kommersant	1989	kvaliteetpäevaleht	Kommersant	130
Tvoi Den		tabloid	News Media Rus	10
Vedomosti	1999	ärileht	Independent Media Sanoma Magazines	75
Nezavisimaja Gazeta	1990	kvaliteetpäevaleht	Nezavisimaja Gazeta	40
Novaja Gazeta	1993	kvaliteetpäevaleht	Novaja Gazeta	535
Argumentõ i Faktõ	1978	nädalaleht	Media3	2770

Venemaa suurim tasuta päevaleht on Metro (Novaja Gorodskaja Gazeta), mis maailma arvestuses on tasuta päevalehtede tiraaži alusel 14. – tiraažiga 600 000. Teisel kohal on riigis tasuta päevalehtedest Metro (Peterburi) (tir 400 000) ja kolmandal ingliskeelne Moscow Times (tiraaž 35 000).

Suurlehed nagu Izvestija, Rossiiskaja Gazeta ja Kommersant kuuluvad riigile, sellega seotud isikutele või riigistatud ettevõtetele. Välisinvesteeringud Vene meedias on minimaalsed.

Venemaal jääb vajaka jõudsatest kohalikest ning regionaalsetest päevalehtedest. Paljudes kohtades on nende asemel moskvakesksed ajalehed nagu KP, Tvoi Den, Rossiiskaja Gazeta.

Paljusid kohalikke ja piirkonnalehti rahastavad kohalikud võimud, seetõttu ei paku need meediaturul erilist konkurentsi. Paljud kohalikud lehed on vanamoelised ning madala kvaliteediga, mille tõttu ei ole need reklaamiostjate seas populaarsed. 2009. aastal sulges valitsus mitmed kohalikult ülalpeetavad väljaanded.

Ajalehed Internetis

Venemaal on 11 tasulise päevalehe võrguväljaannet. Venemaa suurim ajalehe veebileht on ajalehel Komsomolskaja Pravda, millel käib 2009 aastate andemete järgi kuus keskmiselt 12 618 000 külastajat. Maailma edetabelis on see lehekülg ajalehtede veebilehtede külastatavuse arvestuses 12. kohal.

Venemaa enim külastatavate ajalehtede koduleheküljed 2009. aasta seisuga

Ajaleht	Väljastav ettevõte	Külastajaid kuus (tuh)
Komsomolskaja Pravda	Komsomolskaja Pravda	12618
Sport-Express	Sport-Express	6798
Iz ruk v ruki	Pronto Moskva	5016
Gazeta	Gazeta	3742
Vedomosti	Independent Media Sanoma Magazines	3491
Kommersant	Kommersant	3408
Rossiiskaja Gazeta	Rossiiskaja Gazeta	3311
Izvestija	Izvestija	3212
Moskovski Komsomolets	Moskovski Komsomolets	2997
Sovetski Sport	Komsomolskaja Pravda	2867
RBC daily	Rocbussinessconsulting	2564
Nezavisimaja gazeta	Nezavisimaja gazeta	2286
Trud	Media3	2217
Novõe Izvestija	Novõe Izvestija	998

Lugejaskond

2009. aasta andmete kohaselt jõudsid paberkandjal ajalehed 9,3%-ni täiskasvanutest Venemaa elanikest . Lugejatest suurima osa moodustavad 45-54-aastased (20%), järgnevad 35 – 44-aastased (16,5%), üle 65-aastased(16,5%), 25-34-aastased (16,4%), 16-24-aastased (15,7%) ja viimasena 55-64-aastased (14,8%).

Riigi elanikud kulutavad ajalehtede lugemisele kogu meediatarbimisest keskmiselt 9,4 minutit päevas, mis on vähenenud märgatavalt 2005. aasta tulemiga, mil oli selleks ajaks 18 minutit. Siiski loevad venelased rohkem ajalehti kui ajakirju. 2009. aastal kulus ajakirjade lugemiseks kogu meediatarbimisest 5,6 minutit päevas.

Ajalehetööstuse viimaste aastate olukord

Majanduslangusega kahanes 2009. aastaks reklaamiturg (2009. aastal tervelt 26%) ja tarbijahuvi, mis mõjutas omakorda vastavalt ajalehtede tiraaži. Et majandusraskustega paremini toime tulla, vähendasid omanikud väljaannete arvu, trükkimiseks võeti kasutusele odavam paber, koondati töötajaid. Üleriigilised väljaanded sulgesid kohalikke kontoreid. Meediaturult kadusid paljud eraviisiliselt rahastatavad väljaanded. Sealhulgas lõpetati 2009. aasta novembris Muramanski oblasti vanima ajalehe Poljarnaja Pravda väljastamine.

2010. aastaks oli Venemaa majanduse olukord paranenud, tänu millele kasvas 2009. aasta viimases kvartalis nädalalehtede üldine sissetulek riigis 9% võrreldes aasta varasema tulemusega .

Ka ettevõtjad on ise hoolitsenud, et ajalehetööstus tuleks majanduslangusest kiiresti välja. Näiteks loodi selle tarbeks 2009. aastal reklaamiostjate arvu suurendamiseks Regionaalsete Ärilehtede Liit, mille eesmärgiks on esindada ärilehti vahetult reklaamiagentuurides, võimaldades panna reklaami kas kindlates ajalehtedes või kõikides väljaannetes korraga.

Ajakirjad

Ajakirjade valik on Venemaal äärmiselt lai – Cosmopolitanist ja Playboy´st Harward Business Review ja Newsweek’ini välja. Palju on ka erinevaid kohalikke väljaandeid, millest ühed tähtsamad on majandust kajastavad nädalakirjad Profil ja Dengi. Elustiili nišši kajastavad üldiselt populaarsed lääne brändid, kuid kohalik Afisha on neist siiski populaarsem. 2008. aastal oli Venemaal 20 433 erinevat ajakirja.

2009. aastal tabas Venemaa trükimeediat ülemaailmse finantskriisi tõttu langus, mistõttu otsisid ajakirjade väljaandjad võimalusi kulude optimiseerimiseks. Osade ajakirjade väljaandmine lõpetati ning uute ajakirjade väljastamised peatati. Samuti langesid ajakirjade reklaamitulud märgatavalt, lugejaskond püsis üldiselt aga stabiilsena. Suurim lugejaskonna kasv oli majandus-, disaini-, kokandus-, tervise-, aianduse-, meeste- ja tehnikaajakirjade seas. Kõige populaarsemad on Venemaal siiski tele- ja naisteajakirjad.

Suurimad ajakirjade kirjastused

• Independent Media Sanoma Magazines
• Hachette Filipacchi Shkulev / InterMediaGroup
• Burda
• Condé Nast
• 7 Dney
• ESN
• Forward Media Group
• Axel Springer Russia
• Expert
• RBC Media

Suurima tiraažiga ajakirjad

Väljaande nimi	Tüüp	Tiraaž	Keskmine lugejate arv
Antenna-telesem	teleajakiri	3 948 109	10 204 000
Lyublju Gotovit!	kokandusajakiri	1 500 000	2 838 000
Teleprogramma	teleajakiri	1 250 883	–
Telenedelja	teleajakiri	1 163 162	3 858 000
7 Dnei	teleajakiri	1 006 013	3 399 000
Karavan Istorii. Kollektsija	naisteajakiri	910 000	–
Cosmopolitan	naisteajakiri	883 878	6 120 000
Glamour	naisteajakiri	700 000	1 911 000
Starhit	naisteajakiri	683 333	543 000
Burda	naisteajakiri	460 000	2 210 000

Ajakirjade arvu muutumine

Aasta	2004	2005	2006	2007	2008
Ajakirjade arv	14 973	16 784	18 188	23 428	20 433

Televisioon

Televisioonil on Venemaa meediasüsteemis keskne roll, mida tarbib iga päev umbes 94 protsenti elanikkonnast. Venemaal on litsents välja antud umbes 1600 telekanalile. Kanaleid on tegelikult oluliselt vähem, sest paljud kanalid, mis omavad litsentsi, on tegelikult tegevuse juba lõpetanud. Väga palju on erinevaid teemakanaleid (sport, kunst, muusika jt). Leidub ka palju regionaalseid kanaleid, näiteks üleriiklike telekanaleid on 15, millest riik kontrollib kõiki, sest kanaleid omab kas riik, riigi omanduses olevad firmad või riigi juhtidega lähedastes suhetes olevad ettevõtted. Sellepärast on telekanalid poliitikute poolt mõjutatud. Televisioon jõuab 99 protsendini Venemaa ligi 142 miljonist elanikust. 2009. aasta andmetel pole televisiooni ligi miljonis majapidamises, samas kui ligikaudu pooltel elanikel on kodus kaks või enam televiisorit. Televisiooni vaadatakse päevas keskmiselt kolm ja pool tundi.

Viimastel aastatel on Venemaa satelliit televisiooni turg kiirelt arenenud. 2008. oli satelliitteenuse pakkujaid Venemaal 5 tükki: NTV-Plus, Tricolor TV, Orion Express, Platforma HD ja Raduga TV. Digitaalsele televisioonile on plaan üle minna aastaks 2015. Kuigi üldiselt kasvasid 2000 aastatel Venemaa reklaamituru mahud mitu korda, siis 2008. aastal alanud majanduskriis on ka reklaamiturgu negatiivselt mõjutanud.

Televisioonimaastikul on kolm suurt kanalit, Pervõi Kanal, Rossija-1 ja NTV, mille osakaal on vastavalt 20, 16,6 ja 12,7 protsenti vene linnades elavate inimeste meediaturust. Neil järgnevad kolm väiksemat kanalit – CTC, TNT ja REN TV, mille osakaal meedia turust on vastavalt 8,5, 6,9 ja 4,4 protsenti. Ülejäänud telekanalite osakaal jääb paari protsendi juurde.

Suuremad kanalid

Pervõi Kanal

Kanali ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1951, mil ta alustas Nõukogude Liidu Kesktelevisiooni 1. programmi nime all. Aastatel 1991–1995 kandis ta Ostankino 1 kanali nime, 1995–2002 oli kanali nimeks ORT ning 2002 aastast on nimeks Pervõi Kanal. Kuigi 2000 aastate keskel langes Pervõi Kanal’i vaadatavus umbes 5%, siis on ta ikkagi kõige populaarsem telekanal Venemaal. Kanali käes on kõige suurem osa reklaamiturust. Enamusosalus kuulub Vene riigile. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4-aastaste ja vanemate seas 17%.

Rossija-1

Rossija-1 esimene eelkäija loodi juba 1965. aastal, 3. Programmi nime all, sellest ajast on kanal nime vahetanud 10 korda ja seda nime kannab ta juba 2010. aastast. Rossija-1 on telekanalitest Venemaal kõige suurema levikuga, jõudes ligi 99 protsendini vaatajatest. Kuigi kanal oli 2005. aastal Pervõi Kanal’iga üsna võrdses seisus, on viimasel ajal Rossija-1 vaatajaid oluliselt kaotanud. Kanal kuulub VGTRK-le. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4 aastaste ja vanemate seas 15,2%.

NTV

Kanali esimene eelkäija, 4. Programm, loodi juba 1967. aastal, NTV nime kantakse juba 1993. aastast. NTV-l on tegelikult kaks telekanalit, millest üks on Venemaa suurim kommertskanal ja teine on üks kahest satelliit platvormiga kanalist. Kahepeale kokku on nende vaadatavus ligi 13,8 protsenti. Kuulub Gazprom Mediale. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4 aastaste ja vanemate seas 15,3%.

CTC (STS)

Kanal loodi 1996. aasta detsembris. CTC-i signaali ulatuses elab umbes 100 miljonit inimest. Kanal näitab palju lääne sarju ja filme (Nip/Tuck, Meeleheitel koduperenaised, Beverly Hills 90210 jpt.). Kuulub CTC Mediale. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4 aastate ja vanemate seas 7,6%.

TNT

Loodud 1.jaanuaril 1998 aastal. Jõuab üle 100 miljoni elanikuni. Telekanal pakub kerget meelelahutust, mis on pigem suunatud nooremapoolsele publikule (16–30 aastased). Kuulub Gazprom Mediale. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4 aastate ja vanemate seas 7,1%.

REN TV

Loodud 1997. aasta 1.jaanuaril. Peamine sihtrühm on noored kuni keskealised linnas elavad töölised. Venemaa üks väheseid üsna vabasid telekanaleid. Ainuke kanal, mis kajastab ka sotsialistide ja liberaalide juhtide kohtumisi ning intervjueerib neid. Enamusosalus kuulub National Media Groupile. Vaadatavus oli 2011. aasta aprillis 4 aastate ja vanemate seas 4,4%.

Raadio

Venemaa avalik-õiguslike raadiojaamade loend: Venemaa raadiojaamade loend

Raadiot jälgitakse Venemaal muudest kanalitest enam (210 minutit päevas).

Raadio on venelaste elus mänginud olulist rolli alates ajast, kui Vladimir Lenin ühena esimestest mõistis raadio ja televisiooni täit võimu propagandavahendina. Raadio domineeris propagandavahendina varajasel Nõukogude perioodil. Pea kõikides vabrikutes, kolhoosides ja lõpuks ka kodudes olid lihtsad Nõukogude Liidus valmistatud raadioaparaadid, mis olid seadistatud nii, et need võtsid vastu vaid kohalike raadiojaamade lainesagedusi.

Siiski mängisid välismaised raadiokanalid venelaste raadiokuulamisharjumuste kujunemisel tähtsat rolli. "Vaenlaste hääled" andsid venelastele teateid nii välismaailmas toimuvast kui ka selles, mis toimus riigis sees. 1977.-1980. aastatel toimunud uuringu kohaselt kuulas kolmandik täiskasvanud venelastest Lääne raadiojaamu aastas korduvalt ning viiendik puutus Lääne jaamadega kokku iga nädal. Rahvas kuulas Lääne raadiot lootuses saada objektiivset infot maailmas toimuva kohta.

1993. aastal 12. detsembril tunnustab Venemaa põhiseadus ametlikult pressivabadust ning keelustab tsensuuri.

Suure riigina on Venemaal palju erineva suunitlusega raadiojaamu ning raadiote kuulatavus on üldiselt kõrgem kui Lääne- Euroopas, mis võib olla tingitud Interneti raskemale ligipääsule hõredalt asustatud maapiirkondades. Peale üleriigiliste raadiokanalite on Venemaa erinevates piirkondades ka palju kohalikke väiksema levimispiirkonnaga raadiojaamu. Samuti on erinevaid niširaadiojaamu (näiteks Gay Radio, mida saab kuulata vaid online´is). Pea kõiki üleriigilisi raadiojaamu on võimalik kuulata online´is raadiojaamade kodulehekülgedel.

Internet

Interneti kasutajaskond Venemaal on igal aastal jõudsalt kasvanud. 2010. aasta lõpus kasutas Internetti 43% täisealisest elanikkonnast ehk 50,3 miljonit inimest, kellest 72% tegi seda igapäevaselt, samas kui 2009. aastal kasutas Internetti igakuiselt 41,1 miljonit inimest. Püsiühendus oli 2010. aastal 34%-l majapidamistest ehk 17,9 miljonil inimesel. Mobiiltelefonis kasutab internetti 18% elanikke.

Internetikasutuse muutus aastatel 2002–2010

Aasta	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010
Kasutajaid (mln)	7,7	11,6	14,2	20,1	23,9	27,5	31,7	41,1	50,3
% elanikkonnast	7	10	13	18	21	24	28	35	43

Kõige aktiivsemalt kasutas Internetti 2011. aasta märtsi seisuga 12-24-aastane elanikkond (93% kasutas vähemalt kord kuus). 25-44-aastaste seas kasutab Internetti 80% ja üle 45-aastaste seas 31% elanikkonnast.

Ettevõtetest kasutas 2008. aastal 93,7% oma töös arvutit ning 73,7% ka Internetti. Keskmiselt oli 100 töötaja kohta ettevõttes 15 arvutit.

Venemaa külastatavaimad leheküljed 2011. aasta märtsis olid Yandex (yandex.ru), Mail.ru, Google (google.ru), Odnoklassniki.ru ja vKontakte.ru, millest kaks viimast on sotsiaalvõrgustikud ja Yandex ning Google on otsimootorid.