Moskva

See artikkel räägib linnast. Kohviku kohta vaata artiklit Moskva (kohvik).

---

Moskva

vene Москва

Moskva vapp

Moskva lipp

Pindala: 1091 km²

Elanikke: 11 629 116 (2012)

Koordinaadid: 55° 45′ N, 37° 37′ E

Moskva vaatamisväärsusi

Moskva on Venemaa pealinn ja Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu).

Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult.

Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes.

Ajalugu

Linna esmamainimese ajaks loetakse aastat 1147 (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna, Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski kandis korraldatud edukat sõjakäiku. 1156 alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale Borovitski kõrgendikule linnuse ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

1238 vallutasid linna tatarlased, kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti Vladimir Jurjevitši viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis.

Moskva vürstiriik tekkis 13. sajandil. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks Aleksander Nevski nooremat poega Daniil Aleksandrovitši, sest just temast sai aluse dünastia, mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad.

1325 tõi Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Pjotr oma residentsi Vladimirist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks õigeusu keskuseks.

1365 toimus Moskvas hävitav tulekahju. Pärast seda otsustas Dmitri Donskoi Kremli taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail 1367-1368, ja ühtlasi laiendati tema pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka.

Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi 1378 Voža jõe lahingus ja 1380 Kulikovo lahingus, vallutas khaan Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega.

Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. märtsil 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn.

Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. 1992–2010 oli linnapea Juri Lužkov.

2011. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel suureneb Moskva viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatub Kaluga oblasti piirini.

Moskva kliimadiagramm

Kliima

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti.

Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,2 °C) ja juuni (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud veebruar (-6,8 °C) ja jaanuar (-6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja augustis (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (-42,1 °C) ja veebruaris (-38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (-1,2 °C).

Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem märtsis (35 mm) ja aprillis (37 mm).

Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem detsembris (18 tundi) ja novembris (32 tundi).

Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%.

Demograafia

Aasta Elanikke 1400 40 000 1638 200 000 1738 138 400 1811 270 200 1840 349 100 1897* 1 038 600 1912 1 617 157 1920* 1 027 300 {{{9}}} {{{10}}}

Aasta Elanikke 1926* 2 101 200 1939* 4 609 200 1959* 5 046 000 1970* 7 063 000 1979* 8 072 000 1989* 8 769 000 2002* 10 126 500 2010* 11 514 300 {{{9}}} {{{10}}}

Transport

Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm.

Raudteetransport

Moskvas on 9 raudteejaama:

• Jaroslavli vaksal
• Kiievi vaksal
• Kaasani vaksal
• Kurski vaksal
• Leningradi vaksal
• Paveletski vaksal
• Riia vaksal
• Savjolovski vaksal
• Valgevene vaksal

Lennujaamad

Moskva territooriumil asub rahvusvaheline lennujaam Vnukovo. Samuti kasutavad Moskva linna elanikud ja külalised lennujaamu, mis asuvad Moskva lähistel:

• Bõkovo
• Domodedovo
• Ostafjevo
• Šeremetjevo
• Tškalovski

Linnatransport

Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trolliliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod.

Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates.

Vaata ka

• Bittsa park
• Lubjanka väljak
• Lužniki staadion
• Moskva haldusjaotus
• Moskva loomaaed
• Moskva metroo
• Novodevitšje kalmistu
• Ostankino televisioonitorn
• Punane väljak
• Rossija (Moskva hotell)
• Triumfiväljak
• Trojekurovo kalmistu
• Tsaar-suurtükk
• Vagankovo kalmistu
• Valge maja
• Varblasemäed

Viited

Keskföderaalringkond

Belgorodi oblast  · Brjanski oblast  · Ivanovo oblast  · Jaroslavli oblast  · Kaluga oblast  · Kostroma oblast  · Kurski oblast  · Lipetski oblast  · Moskva linn  · Moskva oblast  · Orjoli oblast  · Rjazani oblast  · Smolenski oblast  · Tambovi oblast  · Tula oblast  · Tveri oblast  · Vladimiri oblast  · Voroneži oblast