Moskva

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; kohviku kohta vaata artiklit Moskva (kohvik); ajakirja kohta vaata artiklit Moskva (ajakiri).

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Moskva

vene Москва

Moskva vapp
Moskva vapp
Moskva lipp
Moskva lipp

Pindala: 2510[1] km²
Elanikke: 12 111 194[2] (2014)

Koordinaadid: 55° 45′ N, 37° 37′ E55.7537.616666666667koordinaadid: 55° 45′ N, 37° 37′ E
Moskva asendikaart
Moskva vaatamisväärsusi

Moskva on Venemaa pealinn ja Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu).

Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult.

Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes.


Moskva kliimadiagramm

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti.

Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,2 °C) ja juuni (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud veebruar (-6,8 °C) ja jaanuar (-6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja augustis (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (-42,1 °C) ja veebruaris (-38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (-1,2 °C).[3]

Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem märtsis (35 mm) ja aprillis (37 mm).[3]

Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem detsembris (18 tundi) ja novembris (32 tundi).

Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%.

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Elanikke
1400 40 000
1638 200 000
1738 138 400
1811 270 200
1840 349 100
1897* 1 038 600
1912 1 617 157
1920* 1 027 300
Aasta Elanikke
1926* 2 101 200[4]
1939* 4 609 200
1959* 5 046 000
1970* 7 063 000
1979* 8 072 000
1989* 8 769 000
2002* 10 126 500
2010* 11 514 300[5]

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm.

Raudteetransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskvas on 9 raudteejaama:

  • Jaroslavli vaksal
  • Kiievi vaksal
  • Kaasani vaksal
  • Kurski vaksal
  • Leningradi vaksal
  • Paveletski vaksal
  • Riia vaksal
  • Savjolovski vaksal
  • Valgevene vaksal

Lennujaamad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva territooriumil asub rahvusvaheline lennujaam Vnukovo. Samuti kasutavad Moskva linna elanikud ja külalised lennujaamu, mis asuvad Moskva lähistel:

  • Bõkovo
  • Domodedovo
  • Ostafjevo
  • Šeremetjevo
  • Tškalovski

Linnatransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trolliliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod.

Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskvas asub rida suuri ülikoole, sealhulgas Moskva Riiklik Ülikool. Rida eesti kultuuritegelasi on õppinud Moskva Riiklikus Tšaikovski nimelises Konservatooriumis ja Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis. Moskvas asuvad ka Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim Venemaa Riiklik raamatukogu, samuti Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva linna plaan aastast 1661
Moskva linna plaan aastast 1839

Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat 1147[6] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna, Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski kandis korraldatud edukat sõjakäiku. 1156 alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale Borovitski kõrgendikule linnuse ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

1238 vallutasid linna tatarlased, kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti Vladimir Jurjevitši viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis.

Moskva vürstiriik tekkis 13. sajandil. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks Aleksander Nevski nooremat poega Daniil Aleksandrovitši, sest just temast sai aluse dünastia, mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad.

1325 tõi Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Pjotr oma residentsi Vladimirist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks õigeusu keskuseks.

1365 toimus Moskvas hävitav tulekahju. Pärast seda otsustas Moskva suurvürst Dmitri Donskoi Moskva Kremli taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail 1367-1368, ja ühtlasi laiendati tema pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka.

Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi 1378 Voža jõe lahingus ja 1380 Kulikovo lahingus, vallutas khaan Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega.

Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. märtsil[viide?] 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. II maailmasõja ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinns Kuibõševi.

Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. 19922010 oli linnapea Juri Lužkov.

2011. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma Kaluga oblasti piirini.[7][8][9]

Moskva piirid alates juulist 2012

1. juulil 2012 laienes Moskva edela suunas, sellega liideti 1480 km² suurune ala.[10]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]