Iraan

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Iraani Islamivabariik
pärsia جمهوری اسلامی ایران
Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān
Iraani lipp Iraani vapp
Iraani lipp Iraani vapp
Iraani asendikaart
Riigihümn Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami
Pealinn Teheran
Pindala 1 648 000 km²
Riigikeel(ed) pärsia
Rahvaarv 71 208 000 (2007[1])
Rahvastikutihedus 41,4 in/km²
President Ḩasan Rūḩānī
Usujuht ‘Alī Khāmene'ī
Iseseisvus  ?
Rahaühik riaal (IRR)
Ajavöönd maailmaaeg +3.30
Tippdomeen .ir
ROK-i kood IRI
Telefonikood 98

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iraani rahvastiku tiheduse kaart

2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 51% on pärslased ehk farsid, u 24% aserid, u 8% gilakid, 7% kurdid ja 3% araablased, turkmeenid.

Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus 25,8 aastat.

Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastikust 89% on šiiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni enamasti maalt lahkunud).

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Iraani riigipeade loend

Iraan oli kuni 1979. aastal revolutsioonini monarhistliku riigikorraga riik. Pärast šahh Reẕā Pahlavī kukutamist muutsid islami fundamentalistid Iraani teokraatlikuks islamivabariigiks ning alates sellest ajast on võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli Ayatollah Khomeini, praeguse Iraani usujuht on Ayatollah Ali Khamenei. Iraani president on alates 3. augustist 2013 mõõdukate vaadetega Hassan Rowhani.[2]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Halduslikult jaguneb Iraan 31 provintsiks (ostān).

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Energeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005. aastal tootis Iraan 4 miljonit barrelit naftat päevas, 1974. aastal oli see arv aga koguni 6 miljonit.

Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. 2006. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbes sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iraani tuumaprogramm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt (,11.06.2010) võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügiembargo, Iraani suunduvate laevade inspekteerimist), kuid vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud vähemalt 300 000 barreli võrra päevas, võrreldes 2005. aastaga, mil Iraani naftatööstuse tootmisvõimsus oli ligikaudu 4,2 miljonit barrelit päevas. 2010. aastaks on sellest alles jäänud 3,8-3,9 miljonit. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.

Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad nagu näiteks Prantsuse kompanii Total ja Royal Dutch Shell on USA sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud[3].

11. juunil 2010 kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: Iraanile on nüüd keelatud müüa raskerelvastust ja riiki siirduvaid laevu võib inspekteerida, Iraan ei tohi katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel on nüüd raskem maailmaturul tehinguid sooritada. Sanktsioonide juures on must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest riigil tuleb turuhinnale 25 protsenti peale maksta [4]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus 6. sajandil eKr Pärsia impeerium. Riik laius Vahemerest kuni Induse jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, Iraak, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Türgi, Jordaania, Küpros, Süüria, Liibanon, Iisrael, Egiptus ning osa Kaukaasia piirkonnast.

Next.svg Pikemalt artiklis Pärsia ajalugu

1882 asutas Nasir al-Din šahh Pärsia kasakabrigaadi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: