Tadžikistan

Allikas: Vikipeedia
Tadžikistani Vabariik
tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston)
Tadžikistani lipp Tadžikistani vapp
Tadžikistani lipp Tadžikistani vapp
Tadžikistani asendikaart
Pealinn Dušanbe
Pindala 143 100 km²
Riigikeel(ed) Tadžiki
Rahvaarv 7 565 000 (2010)[1]
Rahvastikutihedus 51,5 in/km²
President Emomalii Rahmon
Peaminister Kohhir Rasulzoda
Iseseisvus 9. september 1991
SKT 8,802 mln USD (2005)
SKT elaniku kohta 1388 (2005)
Rahaühik Somoni (TJS)
Ajavöönd Maailmaaeg +5
Tippdomeen .tj
ROK-i kood TJK
Telefonikood 992

Tadžikistan on merepiirita riik Kesk-Aasias. Ta piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Tadžikistanil pole merepiiri.

Tadžikistanil on kaks väikest eksklaavi, mida ümbritseb Kõrgõzstan.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisejulgeolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Tadžikistani Julgeolekunõukogu, Riigikaitse teenistus, Rahvuslik Julgeolekuteenistus, Tadžikistani Siseministeerium, Narkootikumide kontrolli agentuur jt.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel olid 79,9% elanikest tadžikid, 15,3% usbekid, 1,1% venelased, 1,1% kirgiisid.

Tadžikistani statistikaameti andmetel elas 2010. aastal 27% elanikkonnast linnades.[1]

Ligi 98% elanikest on islamiusku. Neist omakorda 87%–95% on sunniidid.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistan jaguneb neljaks administratiivseks piirkonnaks – kaheks vilajetiks (vilojat), üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor) ja vabariikliku alluvusega rajoonideks (keskusega Dušanbes). Riikliku alluvusega on 13 rajooni ja 5 linna.

Tadžikistani haldusjaotus.
  1. Sugdi vilajett
  2. Riikliku alluvusega üksused
  3. Hatloni vilajett
  4. Mägi-Badahšani autonoomne vilajett

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-Aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik oli maailmas 159. kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.

Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus pärast kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv aastatel 20002004 oli 9,6 protsenti aastas, tunduvalt rohkem kui teistel Kesk-Aasia maadel.

Üle 95% Tadžikistanis toodetud elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest. Pea igal talvel tabab riiki energiakriis. Leevendust loodetakse saada uute hüdroelektrijaamade ehitamisest. 2010. aastal viidi riigis läbi ehitamisel oleva Roguni hüdroelektrijaama aktsiate müügikampaania, mille käigus riigi kodanikke väidetavasti sunniti aktsiate ostule paljudel juhtudel väevõimuga. Hüdroelektrijaamade ehitamise kava vastu on allavoolu paiknevad riigid, eriti Usbekistan.

Tadžikistani saabuvad raudteeveosed läbivad Usbekistani territooriumi. Alates 2009. aastast blokeerib Usbekistan raudteeliiklust, lubades üle piiri vaid mõne vaguni päeva kohta. Samuti on tõstetud tariife Tadžikistani suunduvatele veoautodele. Usbekistan ei luba Tadžikistanil kasutada oma territooriumil asuvaid, Nõukogude Liidu ajal ühiseks kasutamiseks rajatud ülekandevõrkusid elektrienergia transpordiks Tadžikistani piirkondade vahel.

Oluliseks sissetulekuallikaks on töömigrantide poolt koju saadetud teenistus. 2010. aasta esimese 9 kuuga sõitis migratsiooniteenistuse andmetel Venemaale 844 000 Tadžikistani kodanikku, Venemaalt lahkus 252 640.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]