Andreas

See artikkel räägib apostlist, samanimeliste pühakute kohta vaata lehekülge Püha Andreas, eesnime kohta vaata artiklit Andreas (eesnimi).

Andreas (õigeusu kirikus ka Andreas Esikutsutu või Andreas Esmakutsutu, kreeka keeles Πρωτόκλητος Prōtoklētos, kirikuslaavi keeles Андрей Первозванный Andrei Pervozvannõi; 1. sajandil Betsaidas – umbes aastal 60 Patrases) oli kristlik apostel, Peetruse vend ja Jeesus Kristuse esimesi jüngreid.

Andreas sündis Uue Testamendi järgi kalamees Joona pojana Betsaidas Galileas. Enne Jeesuse kutsele järgnemist oli Andreas Ristija Johannese jünger. Andrease esimeseks misjonitööks oli tuua oma vend Siimon Jeesuse juurde. Siimon sai uueks nimeks Peetrus. Vennad ristiti Jordani jões. Jeesuse rändjutlustamise ajal elas ta koos vend Siimoniga Kapernaumis ning tegi misjonitööd Väike-Aasias ja Sküütias, oli pärimuse kohaselt Musta mere rannikul ja Dnepri jõe ääres ning jõudis lõpuks välja kuni praeguse Novgorodini. Praeguse Kiievi linna asukohal püstitas ta künkale risti ja ennustas sinna suure ristiusu keskuse teket. Seetõttu peetakse teda vene kiriku patrooniks ning Venemaa kaitsepühakuks. Hukati 62. aastal Patrases Ahhaias diagonaalristil (vt artiklit saltiir), mis saanud tema sümboliks: X – Andrease rist.

Evangeeliumi järgi oli ta protokleet ehk esmakutsutu – üks esimesest neljast apostlist. Rooma kiriku kaanonis on ta Peetruse ja Pauluse järel kolmas apostel. Andreas on kaevurite patroon ning Kuldvillaku ordu ja Šotimaa kaitsepühak.

Eestis on pühale Andreasele pühitsetud Reomäe õigeusu kirik Saaremaal ning luterlikud Äksi kirik, Sangaste kirik ja Pilistvere kirik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Andresepäev