Vladimiri-Suzdali vürstiriik
| Vladimiri-Suzdali vürstiriik Vladimiri-Suzdali vürstkond Владимиро-Су́здальское кня́жество (vene keeles) |
|
|---|---|
| 1168–1389 | |
.png) |
|
| Valitsusvorm | monarhia |
| Pealinn | Vladimir |
| Religioon | õigeusu kirik |
| Peamised keeled | vanavene |
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389.
Sisukord |
Vürstiriigi moodustamine [muuda]
882. aastal vallutas Novgorodi vürstiriigi, valitseja Oleg Smolenski ja Ljubegi linnad ja Kiievi vürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi ning Oleg sai ka esimeseks Kiievi suurvürstiks.
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastia teistesse harudesse kuulunud vürstid. Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhi (valitses 1113–25) surma järel algas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid Romanovitšid Galiitsia-Volõõniast, Olegovitšid Tšernigovist ja Vsevolodovitšid Rostovi-Suzdali vürstiriigist.
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik.
Vladimiri-Suzdali vürstiriik muudeti Kuldhordi sõjaretkede tulemusel Kuldhordi vasalliks, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik aga liitus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga.
Vladimir-Suzdali suurvürstid [muuda]
- 1168–1174 Andrei Bogoljubski, 1. Vladimiri suurvürst, Juri Dolgoruki poeg
- 1174–1176 Mikhail, Juri Dolgoruki poeg
- 1176–1212 Vsevolod Suurpesa, Juri Dolgoruki 11. poeg
- 1212–1216 Juri II, Vsevolod Suurpesa 3 poeg
- 1216–1218 Konstantin I, Vsevolod Suurpesa vanim poeg
- 1218–1238 Juri II, II korda
- 1238–1246 Jaroslav II Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa 4. poeg
- 1246–1249 Svjatoslav III Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa 6. poeg
- 1249–1252 Andrei II, Jaroslav II Vsevolodovitši 3. poeg
- 1252–1263 Aleksander Nevski, Jaroslav II Vsevolodovitši 4. poeg
- 1264–1271 Jaroslav III, Jaroslav II Vsevolodovitši poeg
- 1272–1277 Vassili Jaroslavitš, Jaroslav III Jaroslavitši noorim poeg
- 1277–1294 Dmitri Pereslavlist, Aleksander Nevski 2. poeg
- 1294–1304 Andre Gorodetsist, Aleksander Nevski poeg
- 1304–1318 Mihhail Jaroslavitš Tverist, Jaroslav III Jaroslavitši 2. poeg
- 1318–1322 Juri Moskvast
- 1322–1326 Dmitri Tverist
- 1326–1327 Aleksander Tverist
- 1328–1341 Ivan I Kalita
- 1341–1353 Simeon
- 1353–1359 Ivan II
- 1359–1362 Dmitri Suzdalist
- 1363–1389 Dmitri Donskoi
.svg)
Suurvürstiriigi lõpp [muuda]
Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamisel Vladimiri suurvürstiks (ru), määras ta vasalliseisundis Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna Ivan Kalita, kuid 1328. aastal määrati ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile Ivan Kalita Vladimiri suurvürstiks.
Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.
