Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Allikas: Vikipeedia
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstkond
Владимиро-Су́здальское кня́жество (vene keeles)
11681389
Kievan-rus-1015-1113-(en).png
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Vladimir
Religioon õigeusu kirik
Peamised keeled vanavene

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 11681389.

Vürstiriik asus Kirde-Venemaal ning piirnes läänesuunal Novgorodi vabariigi, idasuunal tšeremisside ja mordvalaste alade ja Kama-Volga bulgarite riigiga.

Vürstiriigi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

882. aastal vallutas Novgorodi vürstiriigi, valitseja Oleg Smolenski ja Ljubegi linnad ja Kiievi vürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi ning Oleg sai ka esimeseks Kiievi suurvürstiks.

Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastia teistesse harudesse kuulunud vürstid. Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhi (valitses 111325) surma järel algas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid Romanovitšid Galiitsia-Volõõniast, Olegovitšid Tšernigovist ja Vsevolodovitšid Rostovi-Suzdali vürstiriigist.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik.

Vladimiri-Suzdali vürstiriik muudeti Kuldhordi sõjaretkede tulemusel Kuldhordi vasalliks, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik aga liitus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga.

Vladimir-Suzdali suurvürstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimiri-Suzdali vürstiriik 1237. aastal

Suurvürstiriigi lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamisel Vladimiri suurvürstiks (ru), määras ta vasalliseisundis Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna Ivan Kalita, kuid 1328. aastal määrati ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile Ivan Kalita Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]