Kasahstan
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| Kasahstani Vabariik
kasahhi Қазақстан Республикасы
(Kazakstan Respublikasõ) vene Республика Казахстан
(Respublika Kazahstan) {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | "Menіng Kazakstanõm" | ||||
| Pealinn | Astana | ||||
| Pindala | 2 717 300 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | kasahhi | ||||
| Ametlik(ud) keel(ed) | kasahhi ja vene | ||||
| Rahvaarv | 15 396 900 (1.01.2007) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 5,6 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Nursultan Nazarbajev | ||||
| Peaminister | Kärim Mäsimov | ||||
| Iseseisvus | 16. detsember 1991 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | tenge (KZT) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +4 kuni +6 | ||||
| Tippdomeen | .kz | ||||
| ROK-i kood | KAZ | ||||
| Telefonikood | 7 | ||||
Kasahstan on riik Sise-Aasias. Piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga. Ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.
Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan 16. detsembril iseseisvaks.
Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis maini 1998 nime Akmola); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Loodusvarad
Ligi 13% SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.
Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.
Kasahstani naftavarusid on hinnatud kuuele miljardile tonnile, 2006. aastal suudeti kaevandada 1426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada nafta pumpamist Kashagani naftaväljalt, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt. 2015. aastaks loodetakse naftaeksporti kahekordistada.
Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
[redigeeri] Põllumajandus
Kasahstan on suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit. Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000 ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad. Põllukultuuridest tähtsamad on nisu, oder, puuvill ning riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.
[redigeeri] Rahvastik
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
[redigeeri] Kasahstani kohta
| Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) |  |
|---|---|
|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
| Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus | |
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
| Euroopa maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa² |
| Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard |
| Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria |
| ¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
