Kasahstan

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Kazahstan (jõelaev)
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Kasahstani Vabariik
kasahhi Қазақстан Республикасы
(Kazakstan Respublikasõ)
vene Республика Казахстан
(Respublika Kazahstan)
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}
{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}
{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}
{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}
{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}
{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}
Kasahstani lipp Kasahstani vapp
Kasahstani lipp Kasahstani vapp
Kasahstani asendikaart
Riigihümn "Menіng Kazakstanõm"
Pealinn Astana
Pindala 2 717 300 km2
Riigikeel(ed) kasahhi
Ametlik(ud) keel(ed) kasahhi ja vene
Rahvaarv 16 196 800 (2010)
Rahvastiku tihedus 5,96 in/km2
President Nursultan Nazarbajev
Peaminister Kärim Mäsimov
Iseseisvus 16. detsember 1991
Rahaühik tenge (KZT)
Ajavöönd maailmaaeg +4 kuni +6
Tippdomeen .kz
ROK-i kood KAZ
Telefonikood 7

Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga. Ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.

Sisukord

[redigeeri] Riik

Kasahstani president on 1991. aastast Nursultan Nazarbajev, kes on tagasi valitud presidendiks 4 korda. 2011. aasta Kasahstani presidendivalimistel sai ta 95,5 protsenti häältest.

[redigeeri] Ajalugu

Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan 16. detsembril iseseisvaks.

Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis kuni 1998 nime Akmola); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).

Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.

[redigeeri] Haldusjaotus

Kasahstan jaguneb 14 oblastiks ja 2 keskalluvusega linnaks:

[redigeeri] Majandus

2010. aastast on Kasahstan tolliliidus Venemaaga.

[redigeeri] Loodusvarad

Ligi 13% SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.

Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.

Kasahstani naftavarusid on hinnatud 5,5 miljardile tonnile.[1] 2006. aastal suudeti ammutada 1,426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada nafta pumpamist Kashagani naftaväljalt, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt. 2015. aastaks loodetakse naftaeksporti kahekordistada.

Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

Uraanitootmine on kasvuteel. 2007. aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani, 2008. aastal 8500 tonni, 2009. aastal 14 020 tonni, 2010. aastal 17803 tonni. Kasahstanis paikneb 19% teadaolevatest maailma uraanivarudest.[2]

[redigeeri] Põllumajandus

Kasahstan on suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit. Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000 ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad. Põllukultuuridest tähtsamad on nisu, oder, puuvill ning riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.

[redigeeri] Rahvastik

2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.

Märkimisväärne hulk venelasi asus Kasahstani Nikita Hruštšovi päevil uudismaade ülesharimise kampaania käigus. 1990. aastatel rändas hulk venelasi Kasahstanist jälle välja. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest.+

[redigeeri] Riigikaitse

Kasahstanis moodustati algselt 2001. aastal 4 sõjaväeringkonda, mis 2003. aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks: "Astanaа", "Lääs", "Ida" ja "Lõuna". Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist (maavägi, õhukaitsevägi ja sõjalaevastik), koos väeliikide peastaapidega. 2003. aastal moodustati kõrgema sõjalise juhtkonnana endise Kindralstaabi asemel Staabiülemate komitee, kuhu kuuluvad kõikide väeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiülemad.

[redigeeri] Sisejulgeolek

Kasahstani sisejulgeolekusüsteemi moodustavad: Kasahstani Julgeolekunõukogu, Kasahstani Rahvusliku Julgeoleku Komitee, Presidendi Kaitseteenistus.

[redigeeri] Viited

  1. ↑ http://www.kmgep.kz/eng/kazakhstan/kazakhstan_oil_and_gas_sector/
  2. ↑ http://www.asianews.it/news-en/Kazakhstan-is-the-leading-supplier-of-uranium-to-world-giants-21495.html

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Kasahstani kohta

Flag of the CIS.svg
Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatlejad: Türkmenistan | Ukraina

Cartography of Asia.svg
Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet

Cartography of Europe.svg
Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias
koordinaadid: 49° N, 66° E
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasahstan&oldid=2933471"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes