India
| See artikkel räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit Hindustani poolsaar |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| India Vabariik
hindi भारतीय गणराज्य Bhāratīya Gaṇarājya
inglise Republic of India
kannada ಭಾರತ ಗಣತಂತ್ರ
Bhārata Gaṇatańtra
malajalami ഇന്ത്യാ റിപ്പബ്ലിക്ക്
Intyā Ṟippablikk
pandžabi ਭਾਰਤ ਗਣ-ਰਾਜ
Bhārat Gaṇ-Rāj
singali ඉන්දියානු සමූහාණ්ඩුව
Indiyānu Samūhāṇḍuva
|
|||||
|
|||||
| Riigihümn | Jana-Gana-Mana | ||||
| Pealinn | New Delhi | ||||
| Pindala | 3 287 590 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hindi, inglise | ||||
| Rahvaarv | 1 210 193 422 (2011)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 368 in/km² | ||||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||||
| President | Pranab Mukherjee | ||||
| Peaminister | Manmohan Singh | ||||
| Iseseisvus | 15. augustil 1947 | ||||
| Rahaühik | ruupia (INR) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5.30 | ||||
| Tippdomeen | .in | ||||
| ROK-i kood | IND | ||||
| Telefonikood | 91 | ||||
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Sisukord |
Nimi [muuda]
Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti सिन्धु Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi.[2] Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi (Ινδοί) ehk "Induse inimesed".[3] India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).[4] Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile.[5]
Ajalugu [muuda]
Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks[6], mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus. 18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.[7]
Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.[8] II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased[7].Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all.[9]
3. sajandil eKr ühendasid India järk-järgult Maurya keisririigi alla Chandragupta Maurya, tema poeg Bindusara ning pojapoeg Ašoka.[10] 3. sajandist pKr valitses Indiat Gupta dünastia; seda nimetatakse vahel "India kuldajaks".[11][12] Lõuna-India suurriikide hulka kuulusid Chalukya, Chola ja Vijayanagara keisririik. Sel ajastul õitsesid teadus, tehnika, insenerikunst, kunst, loogika, keeleteadus, kirjandus, matemaatika, astronoomia, usund ja filosoofia.
Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.[13][14] Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa Ees-Indiast. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli Ahomi kuningriik Assamis. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja võitluskunsti traditsiooni ning rajasid Sikhi impeeriumi, mis püsis kuni Inglise-sikhi sõdadeni 19. sajandi keskel.[15] Esimesena ohustas mogulite ülevõimu Rajputi hindu kuningas Maha Rana Pratap Mewarist 16. sajandil, seejärel aga Maratha konföderatsioon, mis valitses 18. sajandi keskpaigas suurt osa Indiast.[16]
16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all.[17] Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse India esimeseks iseseisvussõjaks või sipoide mässuks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Konflikti tulemusel võeti India Briti krooni otsese valitsuse alla..
20. sajandil algatasid India Rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku iseseisvusliikumise.[18] Suurt osa liikumisest juhtisid Mahatma Gandhi ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises vägivallatus kodanikuallumatuse aktis.[19]
15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid samal ajal eraldati islami enamusega alad, millest moodustati eraldi riik nimega Pakistan.[20] 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus konstitutsioon.[21]
Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti Jammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965, 1971 ja 1999. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) blokivälisusliikumise asutajaliige.
Indial on tuumarelv; pärast esimest tuumakatsetust 1974. aastal[22] toimusid järgmised viis katsetust alles 1998.[22] Alates 1991. aastast on majandusreformid[23] toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.[24]
Haldusjaotus [muuda]
India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks:
Osariigid [muuda] |
Liiduterritooriumid [muuda]
|
Rahvastik [muuda]
India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Allolevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid.
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1700 | 137 026 000 |
| 1725 | 140 413 000 |
| 1750 | 155 212 000 |
| 1775 | 198 344 000 |
| 1800 | 255 000 000 |
| 1825 | 256 469 000 |
| 1850 | 283 496 000 |
| 1875 | 300 963 000 |
| 1900 | 271 306 000 |
| 1925 | 263 071 000 |
| 1950 | 350 445 000 |
| 1975 | 600 763 000 |
| 2000 | 1 014 003 800 |
| 2005 | 1 094 985 000 |
| 2025 | 1 370 028 000 |
| 2050 | 1 706 951 000 |
India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.
Majandus [muuda]
Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%.[25]
|
|
25% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[25]
Eksport [muuda]
Peamised ekspordiartiklid on[25]
- petrooleumitooted
- vääriskivid
- masinad
- raud ja teras
- kemikaalid
- sõidukid
- rõivad
India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12,87%, Ameerika Ühendriigid 12,59%, Hiina 5,59% (2009).[25]
Import [muuda]
Peamised impordiartiklid on[25]
- toornafta
- vääriskivid
- masinad
- väetis
- raud ja teras
- kemikaalid
India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10,94%, Ameerika Ühendriigid 7,16%, Saudi Araabia 5,36%, Araabia Ühendemiraadid 5,18%, Austraalia 5,02%, Saksamaa 4,86%, Singapur 4,02% (2009).[25]
Vaatamisväärsused [muuda]
Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadž Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see UNESCO maailmapärandi nimistus.
Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort (Red Fort), mis on samuti UNESCO maailmapärandi nimistus.
Praktilist infot [muuda]
- Liiklus on vasakpoolne.
- Kuupäeva formaat: dd/mm/yyyy
- Postiindeks koosneb 6 numbrist.
- Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI).
- Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz
- Telesignaal: PAL B/G
- Majandusaasta algab 1. aprillil.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ censusindia.gov.in vaadatud 4.06.11
- ↑ "India", Oxford English Dictionary, second edition, 2100a.d. Oxford University Press.
- ↑ Basham, A. L. (2000). The Wonder That Was India. South Asia Books. ISBN 0-283-99257-3.
- ↑ "Official name of the Union". Courts Informatics Division, National Informatics Centre, Ministry of Comm. and Information Tech. Vaadatud 8 August 2007. "Name and territory of the Union - India, that is Bharat, shall be a Union of States."
- ↑ "Hindustan". Encyclopædia Britannica, Inc. (2007). Vaadatud 18 June 2007.
- ↑ "Introduction to the Ancient Indus Valley". Harappa (1996). Vaadatud 18 June 2007.
- ↑ 7,0 7,1 Eesti Entsüklopeedia, kd 15, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229-231
- ↑ Krishna Reddy (2003). Indian History. New Delhi: Tata McGraw Hill, A107. ISBN 0-07-048369-8.
- ↑ Krishna Reddy (2003). Indian History. New Delhi: Tata McGraw Hill, A107. ISBN 0-07-048369-8.
- ↑ Jona Lendering. "Maurya dynasty". Vaadatud 17 June 2007.
- ↑ "Gupta period has been described as the Golden Age of Indian history". National Informatics Centre (NIC). Vaadatud 3 October 2007.
- ↑ Heitzman, James. (2007). "Gupta Dynasty,[surnud viide]" Microsoft Encarta Online Encyclopedia 2007. Archived 31 October 2009.
- ↑ "The Mughal Legacy".
- ↑ "The Mughal World : Life in India's Last Golden Age".
- ↑ "The Mughals: The Sikhs". Vaadatud 19 March 2011.
- ↑ The Mughals: The Marathas.
- ↑ "History : Indian Freedom Struggle (1857–1947)". National Informatics Centre (NIC). Vaadatud 3 October 2007. "And by 1856, the British conquest and its authority were firmly established."
- ↑ (2004) A History of Modern India, 1480–1950, Anthem South Asian Studies. Anthem Press, 345. ISBN 1-84331-152-6.
- ↑ written by John Farndon. (1997). Concise Encyclopedia. Dorling Kindersley Limited, 455. ISBN 0-7513-5911-4.
- ↑ written by John Farndon. (1997). Concise Encyclopedia. Dorling Kindersley Limited, 322. ISBN 0-7513-5911-4.
- ↑ "CIA Factbook: India". CIA Factbook. Vaadatud 10 March 2007.
- ↑ 22,0 22,1 "India Profile". Nuclear Threat Initiative (NTI) (2003). Vaadatud 20 June 2007.
- ↑ Montek Singh Ahluwalia (2002). "Economic Reforms in India since 1991: Has Gradualism Worked?" (MS Word). Journal of Economic Perspectives. Välja otsitud 13 June 2007.
- ↑ "India is the second fastest growing economy". Economic Research Service (ERS). United States Department of Agriculture (USDA). Vaadatud 5 August 2007.
- ↑ 25,0 25,1 25,2 25,3 25,4 25,5 25,6 25,7 cia factbook välja otsitud 14.11.10
Välislingid [muuda]
- Indian government survives vote, BBC NEWS, 22. juuli 2008
- Очерк восстаний пограничных племен Индии за последния 10 лет. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena · Tokelau · Turks ja CaicosIseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet