Hadrianus VI
Allikas: Vikipeedia
| Hadrianus VI | ||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||
|
Hadrianus VI tuntud ka Utrechti Adriaani nime all (Adriaan Florenszoon Boeyens; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal, 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst 1522–1523. Ta oli 218. paavst. Enne paavstiks saamist oli ta hilisema Saksa-Rooma keisri Karl V õpetaja. Ta on jäänud ainsaks Madalmaadest pärit olevaks paavstiks.
Adriaan Florenszoon Boeyens sündis 2. märtsil 1459 Utrechtis Florentius Dedeli (Florensz Boeyenszoon Dedeli) ja tema naise Geertruidi pojana. Tema isa töötas puusepana laevaehituses.
Boeyens sai esimesed haridusalased algteadmised oma emalt, õppis seejärel Zwolles ühe vaimuliku vennaskonna (Broeders des gemeenen levens) juures ja astus 1476 Leuveni ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, teoloogiat ja õigusteadust. 30. juunil 1490 ordineeriti Boeyens preestriks. 1. augustil 1490 omandas ta litsentsiaadi ja 8. juunil 1491 doktorikraadi teoloogias. Hiljem sai temast professor, rektor ja Leuveni ülikooli kantsler. Boeyens pidas loenguid Petrus Lombarduse sententsidest, tema kaks olulisemat tööd olid kommentaarid Petrus Lombarduse sententsidele ja Quaestiones quodlibeticae. 1507 (mitte 1506) määras keiser Maximilian I ta oma pojapoja Karli tuutoriks.
Boeyens oli esimene hollandlane, kuigi mitte esimene madalmaalane, kes pühitseti kardinaliks.
Sisukord |
[redigeeri] Ametid
- Leuveni ülikooli teoloogiaprofessor
- 1493 Leuveni ülikooli teoloogiateaduskonna dekaan
- 1493–1501 Leuveni ülikooli kantsler
- 1493–1494 ja 1501–1502 Leuveni ülikooli rektor
- Goedereede preester
- 1497 Leuveni Püha Peetruse kiriku dekaan
- Utrechti ja Liège praost
- 1507 (mitte 1506) Karl Habsburgi tuutor
- 1515 Madalmaade kantsler
- 1515 indulgentside müümise komissar
- 1515 Hispaanias toetamas Karl Habsburgi saamist kuningaks
- Jaanuar 1516 – 1517 koos kardinal Francisco Jiménez de Cisnerosiga Hispaania regent
- 18. august 1516 Tortosa piiskop
- November 1516 Aragóni ja Navarra inkvisiitor
- 1. juulil 1517 – 9. jaanuar 1522 Santi Giovanni e Paolo kardinalpreester
- 1518 Kastiilia ja Leoni inkvisiitor ning kuberner
- 14. märts 1518 Kastiilia ja Leoni kindral
- 1520–1522 Hispaania asekuningas ja kindralleitnant
[redigeeri] 1521–1522 konklaav
Hadrianus VI valiti paavstiks 9. jaanuaril 1522, kui ta viibis Hispaanias. Ta jättis paavstina muutmata oma ristinime, mida viimati tegi (kui mitte arvestada Julius II võimalikku valikut) Johannes XVIII. Hiljem pole paavstina oma ristinime vahetanud vaid Marcellus II.
Hadrianus VI on viimane paavst, kes valimise ajal puudus konklaavilt, viimati puudus konklaavilt enne teda Urbanus VI. Hadrianus VI saabus Civitavecchiasse 25. augustil 1522, Rooma 29. augustil ja krooniti 31. augustil.
27. detsembril 1521 – 9. jaanuaril 1522 toimunud konklaavil osales 39 kardinali. Nende valiku määras arvatavasti Karl V valimine keisriks ja reformatsiooni puhkemine Saksamaal. Konklaavil peeti üheks soosikuks kardinal Giulio de’ Medicit.
[redigeeri] Itaalia sõjad
Karl V tervitas oma endise õpetaja valimist paavstiks. François I oli ettevaatlikum, kartes paavsti liiga häid suhteid keisriga, ja saatis paavsti juurde oma suursaadiku. Kui Hadrianus VI lasi arreteerida François I liitlase kardinal Francesco Soderini, kes olevat kavandanud vandenõud paavsti vastu, peatas kuningas kümniste saatmise Rooma ja valmistus tungima Lombardiasse. Hadrianus VI sõlmis sõjaks Prantsusmaaga 3. augustil 1523 liidu keisriga, Austriaga, Inglismaaga, Milanoga ja Itaalia väikeriikidega.
[redigeeri] Reformatsioon
Hadrianus VI tuli võimulesaamisel hakata kohe tegelema usurahutustega Saksamaal. Kardinalina oli ta Martin Lutheri vaated hukka mõistnud ja soovis nüüd Lutheri kuulutamist ketseriks. Paavsti esindas 1522 toimunud Nürnbergi riigipäeval Teramo piiskop Francesco Chieregati.
[redigeeri] Ristisõjaplaanid
Türklaste pealetungi tagasilöömiseks kutsus Hadrianus VI kristlasi nende vastu ristisõjale, kuid Karl V oli seotud sõjaga Prantsusmaa kuninga vastu. Rhodose langemise järel soovis paavst ristisõja pidamiseks sõlmida kristlike valitsejate vahel 3-aastase rahu ja pidas edutult läbirääkimisi nii keisri kui Prantsusmaa kuninga õukonnaga.
[redigeeri] Sisepoliitika
Hadrianus VI võimule saades oli Kirikuriigi finantsiline olukord keeruline. Hadrianus VI püüdis olukorra parandamiseks kärpida kulusid.
Ta sõlmis 1522 rahu Ferrara hertsogi Alfonsoga ja andis Rimini Urbino hertsogile.
[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega
Hadrianus VI andis 1522 Hispaania kuningale jurisdiktsiooni Alcantara, Calatrava ja Santiago rüütliordude üle, lubades rüütliordude meistriameteid pärida naisliinis.
9. mail 1522 avaldatud bullas 'Exponi nobis' andis paavst frantsiskaanidele autoriteedi kõiges, mis on vajalik indiaanlaste ristimiseks, välja arvatud need valdkonnad, mis nõuavad piiskopi poolset pühitsemist.
14. aprillil 1523 avaldas Hadrianus VI kirja 'Eximiae devotionis', millega kinnitas Portugali kuninga João III Portugali Kristuse ordu rüütliordu administraatoriks.
[redigeeri] Teoloogilised vaidlused
Hadrianus VI nõudis 1523 igaühe karistamist, kes paluvad kuradi mõju või kasutavad seda.
[redigeeri] Kanoniseerimised
Hadrianus VI kanoniseeris 1522 Poola printsi Kazimierzi, 31. mail 1523 Firenze Antoniuse ja Meisseni Benno.
[redigeeri] Uus piiskopkond
Hadrianus VI nimetas 1522 Kreekas Naxose piiskopkonna peapiiskopkonnaks.
[redigeeri] Hadrianus VI kultuuriloos
Hadrianus VI valitsemisaega on peetud 16. sajandi Rooma kultuuri tagasilöögiks, mistõttu mitmed kultuuritegelased lahkusid Roomast, nagu muusik Carpentras.
Paavst kavatses Menelaose kuju visata Tiberisse, kuid humanist Tarquato Tasso veenis paavsti ümber.
Ta sätestas 1522 tsensuuri reeglid.
Ta rajas Leuveni ülikooli kolleegiumi ja määras Ingolstadti ülikooli tulud.
1522 sätestas ta, et paavsti vapil peavad olema paavstluse embleemid.
Jan van Scorel tegi paavstist portree.
[redigeeri] Kardinali pühitsemine
Hadrianus VI pühitses oma ainsal konsistooriumil 10. septembril 1523 kardinaliks Willem van Enckenvoirti.
[redigeeri] Surm
Hadrianus VI suri 64-aastaselt ristiülendamispühal 14. septembril 1523 Roomas ja maeti Vatikani basiilika San Andrea kabelisse. 11. augustil 1533 maeti tema säilmed ümber Rooma Santa Maria dell' Anima kirikusse.
[redigeeri] Hinnang
Hadrianus VI püüdis oma eelkäijate poliitikast tunduvalt eristuda, vastandades end renessansiaegsele lodevusele ja priiskamisele, propageerides vagadust, kasinust ja jumalakartlikkust. Tema lähikondlastele see ei meeldinud ja nii püüti tema reformikatseid igati takistada.
Benedictus XVI valimisega tõstatus probleem Hadrianus VI päritolust. Utrechti piiskopkond läänistati Burgundiale, kuid abielude sõlmimise kaudu läks see 15. sajandi lõpus Habsburgide valdusesse ja kuulus Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Rahvuselt oli Hadrianus VI hollandlane, kuid ta oli aastakümneid Hispaania teenistuses (nii saaks talle omakorda omistada Hispaania "kodakondsust"). Alles Karl Habsburgi valimisega keisriks on ta kindlalt seotud Saksa-Rooma keisririigiga. Saksamaal peetakse teda seetõttu saksa soost paavstiks.
Kirikuajaloolase J.N.D. Kelly väitel jäi Hadrianus VI oma askeetlike eluviiside, korrumpeerunud kuuria reformiplaanide, kunsti edendamise ebavajalikkuse ja mitte-itaalia päritolu tõttu roomlastele võõraks. Leidmata poolehoidu kardinalide hulgas kasutas ta oma lähedaste nõunikena Hispaania ja Madalmaade vaimulikke.
Francesco Guicciardini on teda nimetanud pontefice barbaro.
| Eelnev: Leo X |
Paavst 1522–1523 |
Järgnev: Clemens VII |
