Silvester I

Allikas: Vikipeedia
Silvester I
Valitsemisaja algus 31. jaanuar 314
Valitsemisaja lõpp 31. detsember 335
Eelkäija Miltiades
Järeltulija Marcus
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 31. detsember 335
Surmakoht Rooma

Silvester I (ka Sylvester I) oli paavst 314335. Ta oli 33. paavst.

Silvester I oli pärit Roomast. Tema isa oli Rufinus ja ema Justa.

Silvester oli Marcellinuse ajal presbüter. Ta kannatas kristlaste tagakiusamise tõttu. Donatistid süüdistasid teda koos Marcellinusega pühakirjade äraandmises Rooma võimudele kristlaste tagakiusamise ajal.

Paavst Miltiadese ajal elas tema juures 15 kuud Antiookia Timotheus.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keiser Constantinus Suur annab paavst Silvesterile tiaara. 13. sajandi fresko Rooma Santi Quattro Coronati kirikus.

Silvester I sai paavstiks 31. jaanuaril 314. Hilisema legendi järgi sai ta tiaara keiser Constantinus Suure käest, kuid sellel väitel puudub ajalooline tõepõhi (Constantinuse kingitus).

Arles'i kirikukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silvester I ei osalenud 314 aastal Arles'i kirikukogul, vaid saatis sinna kaks preestrit ja kaks diakonit. Kirikuajaloolase J. N. D. Kelly arvates ei saanud Silvester peatselt pärast oma ametisse asumist Roomast lahkuda.

Kirikukogu vahendas Silvesterile oma otsused ja palus tal saata need teistesse kogudustesse.

I Nikaia oikumeeniline kirikukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis I Nikaia kirikukogu

Silvester I ei osalenud viletsa tervise tõttu 325 I Nikaia oikumeenilisel kirikukogul, vaid saatis sinna kaks vaimulikku – Vituse ja Vincentiuse. Need vaimulikud kirjutasid oma nimed kirikukogu eesistuja Ossiuse järel ja enne teisi vaimulikke, mida kirikuajaloolased on tõlgendanud kui paavsti mõju tolleaegses kirikus.

Alates 5. sajandist levis legend, mille järgi oli kirikukogu kokku kutsutud paavsti ja keisri poolt ning Ossius määratud ametisse paavsti poolt.

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silvesteri ajal alustati martüroloogia "Depositio martyrum" koostamist.

Ta kohustas diakoneid kandma dalmaatikat.

Ta sätestas, et antependium peab olema linasest riidest.

Ta rajas Roomas esimese kirikulaulude õpetamisega tegeleva õppeasutuse.

Ta andis korralduse, et altar peab olema valmistatud kivist, mitte muust materjalist.

Uued kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paavst Silvester I äratab ellu draakoni poolt tapetud isikud.

Keiser Constantinus Suur kinkis tema ajal Rooma kogudusele Lateraani basiilika, Rooma Peetri kiriku, Santa Croce in Gerusalemme kiriku ja Rooma Pauluse kiriku.

Constantinuse kingitus ja teised legendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silvester I on seostatud Constantinuse kingitusega, millega oli paavst saanud Rooma keisrilt ülimuslikkuse teiste kirikute suhtes.

5. sajandil levinud apokrüüfiliste jutustuste "Vita beati Sylvestri" ja "Constitutum Sylvestri" põhjal ravis Silvester Constantinuse terveks leeprast, seejärel ristis keisri ja tema ema Helena, kohustas keisrit sulgema paganlikud templid ja vabastama kristlased vangistusest.

Kirikuajaloolased peavad võltsinguks Silvesteri ja Gregorius Valgustaja vahelist kirjavahetust.

Kardinalid ja teised uued vaimulikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Francesco Cristofori andmetel on Silvester I ajast teada 4 kardinali: Silvanus Antonius, Jacobus Aventinus, Romanus Dinamius ja Serraus Aquilea.

Ta määras Paternianuse Fano piiskopiks ja Rufilluse Bertinoro piiskopiks.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silvester I suri 31. detsembril 335 ja maeti Santa Priscilla katakombi. Ta valitses 21 aastat ja 11 kuud. See oli pikim valitsemisaeg pärast Peetrust.

Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 31. detsember, õigeusu kirikus 2. jaanuar.

31. oktoobril 1841 asutas Gregorius XVI temanimelise ordeni.

Silvester I on Feroleto Antico patroon.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vincenzo Aiello: Costantino, la lebbra e il battesimo di Silvestro. G. Bonamente, "Costantino il Grande dall'Antichità all'Umanesimo". I, Macerata 1992-1993: 274-284.
  • Vincenzo Aiello: Cronaca di una eclisse. Osservazioni sulla vicenda di Silvestro I vescovo di Roma. G. Lanata, "Il tardo-antico alle soglie del Duemila". Genova, 2000: 229-248.
  • Marco Collaretta, Martina Cociani: Un capolavoro di Antonio di Salvi ritrovato: il reliquiario a busto di San Silvestro I papa. A. R. Calderoni Massetti, "Oreficerie e smalti in Europa fra XIII e XV secolo". Pisa, 1997: 89-95.
  • Garth Fowden: Constantine, Silvester and the Church of S. Polieuctus in Constantinople. "Journal of Roman Archaeology" 7, 1994: 274-284.
  • Klaus Martin Girardet: Konstantin der Große und das Reichskonzil von Arles (314). Historisches Problem und methodologische Aspekte. D. Papandreou, "Oecumenica et Patristica. Festschrift für W. Schneemelcher zum 75. Geburtstag". Stuttgart-Berlin-Köln 1989: 151-174.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Wilhelm Levison: Konstantinische Schenkung und Silvesterlegende. "Miscellanea Francesco Ehrle", I, Roma, 1924: 159-147.
  • Liber Pontificalis.
  • Raymond-Joseph Loenertz: Actus Sylvestri. Genèse d'une légende. "Revue d'Histoire Ecclésiastique" 70, 1975: 426-439.
  • Innocenzo Mazzini: Lettera del Concilio di Arles (314) a papa Silvestro tradita dal Codex Parisinus latinus 1711. "Vigiliae Christianae" 27, 1973: 282-300.
  • C. Narbey: Les Actes primitifs du pape Saint Sylvestre. C. Narbey, "Supplément aux Acta Sanctorum pour des Vies de Saints de l'époque mérovingienne". II, Paris, 1902: 157-176.
  • Fausto Parente: Qualche appunto sugli Actus beati Sylvestri. "Rivista Storica Italiana" 90, 1978: 878-897.
  • Wilhelm Pohlkamp: Tradition und Topographie: Papst Silvester I. (314-335) und der Drache von Forum Romanum. "Römische Quartalschrift" 78, 1983: 1-100.
  • Wilhelm Pohlkamp: Kaiser Konstantin, der heidnische und der christliche Kult in den Actus Silvestri. "Frühmittelalterliche Studien" 18, 1984: 357-400.
  • Wilhelm Pohlkamp: Textfassungen, literarische Formen und geschichtliche Funktionen der römischen Silvester-Akten. "Francia" 19, 1992: 115-196.
Eelnev:
Miltiades
Rooma paavst
314-335
Järgnev:
Marcus