Johannes XV

Allikas: Vikipeedia
Johannes XV
Valitsemisaja algus August 985
Valitsemisaja lõpp Märts 996
Eelkäija Johannes XIV
Järeltulija Gregorius V
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev Märts 996
Surmakoht Rooma

Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985996. Ta oli 137. paavst.

Johannes (Giovanni) oli sündinud Roomas ja ta oli Gallina Alba preestri Leo (Leone) poeg. Pärast teda on vaimulike poegadest paavstiks saanud vaid Johannes XVIII.

Johannes sai Benedictus VII ajal San Vitale kardinalpreestriks. Ta oli õpetatud vaimulik ja mitme teose autor.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV valiti paavstiks pärast vastupaavst Bonifatius VII surma augustis 985 kuuria ametnike ja Crescenzi (Crescentii) suguvõsa poolt. Ta pühitseti ametisse 6. augusti ja 5. septembri vahelisel ajal.

Mitme krooniku (Marianus Scotus, Godefridus Viterbiensis) väitel valiti enne teda 985 augustis paavstiks kardinaldiakon Johannes, kes suri enne ametisse pühitsemist, kuid kes olevat valitsenud neli kuud, mistõttu mõnes varasemas paavstide loendis on hilisemat Johannest peetud ka Johannes XVI-ks.

Suhted Saksa-Rooma keisriga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa-Rooma keisri Otto III ema Theophano külastas 989. aasta lõpus Roomat. Theophano suri 15. juunil 991 ja Roomas asus võimu teostama patriits Giovanni Crescenzi, kelle suhted paavstiga pingestusid sedavõrd, et Johannes XV põgenes suvel 995 Roomast Sutrisse.

Paavst saatis saadikud Otto III juurde, kellelt ta palus Rooma aadlike eest kaitset. Crescenzi pidas paremaks paavstiga ära leppida ja lubas tal Rooma tagasi pöörduda, kuid Otto III otsustas veebruaris 996 lahkuda Regensburgist ja minna Itaaliasse.

Suhted Inglismaaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV vahendas Inglise kuninga Æthelred II ja Normandia hertsogi Richard I tüli ning saavutas Trevi abti Leo abiga vaenupoolte vahel 1. märtsil 991 Roueni rahuleppe sõlmimise.

Suhted Kiievi-Venega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiievi suurvürst Vladimir Püha saatis 991 saadikud Rooma, paavst Johannes XV saatis omakorda Kiievisse kolm saadikut.

Suhted Poolaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola vürst Mieszko I soovis 992 saada Johannes XV vasalliks, et leida kaitset Saksa ja Tšehhi valitsejate rünnakute vastu.

Suhted gallikaani piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saint-Basle de Verzy sinod tagandas 17. juunil 991 Prantsusmaa kuninga Hugues Capet' nõudel Reimsi peapiiskopi Arnouli, kelle asemele määrati Gerbert.

Hugues soovis, et Johannes XV tunnustaks Arnoul'i tagandamist, kuid paavst toetas Arnoul'i, mistõttu gallikaani piiskopid taunisid paavsti, et too sekkuvat nende siseasjadesse. Paavst kutsus osapooli 992 Rooma, et arutada tekkinud tüli, kuid gallikaani piiskopid pidasid Chelles'is sinodi, kus leidsid, et paavst on tühistanud mitmed kirikuisade otsused.

Johannes XV ei soostunud Arnoul'i tagandamisega ja 2. juunil 995 Mouzon'is peetud sinodil tunnustas paavsti legaat Santi Bonifacio e Alessio kloostri abt Leo Reimsi legitiimse peapiiskopina Arnoul'i.

Paavst kinnitas Noyoni piiskopkonna privileegid.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV rajas 987 Amalfi peapiiskopkonna. Ta andis 994 palliumi Salerno peapiiskopile Grimoaldole.

Suhted Saksa piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johanens XV kinnitas Hamburgi peapiiskopkonna privileegid.

Suhted Tšehhi piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johanes XV lubas 989 Adalbertil (Vojtěch) ajutiselt taanduda Praha piiskopi ametist ja siirduda kloostrisse, kuid 993 saatis ta Tšehhisse tagasi.

Ulrichi kanoniseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV kanoniseeris 31. jaanuaril 993 Augsburgi piiskopi Ulrichi. See oli esimene kaasaegne kanoniseerimisprotsess, mille paavst läbi viis.

Kloostrireform[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johanes XV kinnitas Pavia, Fulda, Trieri Sankt Maximuse, Konstanzi Gregoriuse, Lorschi Sankt Nazariuse, Břevnovi ja Sant Pere de Rodesi kloostrite privileegid.

Uued kardinalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV määras 20 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Gregorius V.

  1. Adalbéron d'Ardenne
  2. Aldemarus (Aldemaro)
  3. Benedictus (Benedetto), diakon
  4. Benedictus (Benedetto), diakon
  5. Benedictus (Benedetto), San Stefano al Monte Celio kardinalpreester
  6. Bonizzone
  7. Bruno von Kärnten
  8. Crescentius (Crescenzio). Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
  9. Crescentius (Crescenzio), kardinalpiiskop
  10. Gregorius (Gregorio)
  11. Ianuarius (Gianviero)
  12. Johannes (Giovanni), San Clemente kardinalpreester
  13. Johannes (Giovanni), San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
  14. Johannes (Giovanni), Santi XII Apostoli kardinalpreester
  15. Johannes (Giovanni), diakon
  16. Johannes (Giovanni), diakon
  17. Leo (Leone), Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
  18. Leo (Leone), San Sisto kardinalpreester
  19. Stephanus (Stefano)
  20. Teobaldus (Teobaldo)

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XV suri märtsis või aprillis 996 Roomas haiguse tagajärjel ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Johannes XIV
Rooma paavst
985996
Järgnev:
Gregorius V