Johannes II (paavst)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes II.

Johannes II
Sünninimi Mercurius
Valitsemisaja algus 2. jaanuar 533
Valitsemisaja lõpp 8. mai 535
Eelkäija Bonifatius II
Järeltulija Agapetus I
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 8. mai 535
Surmakoht Rooma

Johannes II, ladinapäraselt Ioannes II (enne paavstiks saamist Mercurius) oli paavst 533535. Ta oli 56. paavst.

Mercurius sündis "Liber Pontificalise" järgi Roomas Cæliomonte regioonis ja oli Projectuse poeg.

Ta oli Bonifatius II ajal Rooma San Clemente kiriku preester (kardinalpreester).

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes II valiti paavstiks pärast paarikuulist segast vakantsiperioodi, mille käigus anti altkäemaksudeks ära liturgilised esemed. Johannes II valiti paavstiks kompromisskandidaadina ja pühitseti ametisse 2. jaanuaril 533.

Johannes II oli esimene paavst pärast Peetrust, kes muutis ametisse astudes oma nime, arvatavasti pidades senist nime liiga paganlikuks. Ta võttis nime paavst Johannes I järgi.

Teoloogilised vaidlused[muuda | muuda lähteteksti]

Bütsantsi keiser Justinianus I avaldas 15. märtsil 533 edikti, milles tunnustas esimese nelja oikumeenilise kirikukogu otsuseid. Ta lisas edikti ka teopaskiitliku vormeli, mille paavst Hormisdas oli hukka mõistnud. Keisri otsust taunisid mõned Konstantinoopoli mungad, kes apelleerisid paavstile. Keiser saatis Rooma delegatsiooni, mida juhtisid Ephesose piiskop Hypatios ja Philippi piiskop Demetrios ning millega saadeti paavstile rikkalikult kingitusi.

Johannes II pidas sinodi, milles tunnistas keisri edikti kiriku õpetusega kooskõlas olevaks. Ta soovitas munkadel järgida keisri otsust ja kui see tulemusi ei andnud, ekskommunitseeris 25. märtsil 534 mungad kui nestoriaanid.

Paavstivalimise reguleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Idagootide kuningas Athalaric andis aastal 533 korralduse, milles mõisteti hukka simoonia ja muude taunitavate meetodite kasutamine paavstivalimistel. Samuti sätestati korralduses, et kui paavstivalimise käigus osutub valituks mitu vaimulikku ja tekkinud vaidlus antakse lahendada idagootide kuningale, tuleb kuningale maksta 3000 solidust, mis annetatakse vaestele.

Kuninga korraldus graveeriti marmorplaadile ja asetati Rooma Peetri kiriku aatriumisse.

Suhted Gallia piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes II andis korralduse, et Riezi piiskop Contumeliosus, keda süüdistati sündsusetus käitumises, pidi ametist tagandatama ja siirduma kloostrisse. Ta määras piiskopkonna administraatoriks Arles'i metropoliidi Caesariuse.

Ordinatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes II ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 21 piiskoppi ja 15 preestrit.

Dokumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes II-le on omistatud piiskop Valeriusele saadetud kirja autorsus, kuid selle kirjutise autorsus on vaieldav.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes II suri 8. mail 535 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Bonifatius II
Rooma paavst
533535
Järgnev
Agapetus I