Stephanus VI

Allikas: Vikipeedia
Stephanus VI
Valitsemisaja algus mai või juuni 896
Valitsemisaja lõpp august 897
Eelkäija Bonifatius VI
Järeltulija Romanus
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev august 897
Surmakoht Rooma

Stephanus VI (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VII) oli paavst 896897. Ta oli 113. paavst.

Stephanus (Stefano) oli pärit Roomast. Ta oli preester Johannese (Giovanni) poeg. Formosus ordineeris Stephanuse 891 Anagni piiskopiks.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Stephanus VI valiti paavstiks mais või juunis 896 ja pühitseti ametisse 11. juunil 896.

Laibasinod[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst Stephanus VI süüdistab sinodil Formosust. Jean-Paul Laurensi maal

Stephanus VI arendas suhteid Spoleto hertsogi Lambertoga, kes taunis, et Formosus kroonis 22. veebruaril 896 Frangi keisriks Arnulfi.

Jaanuaris 897 lasi Stephanus VI Lamberto ja tema ema Ageltrude ärgitusel kaevata Formosuse säilmed Rooma Peetri kirikus asunud hauast välja. Stephanus VI pidas Lateraani basiilikas sinodi (Synodus Horrenda, Cadaver synod, Leichensynode), kuhu toodi ka paavstirüüsse riietatud Formosuse lagunenud surnukeha. Formosuse kaitsjaks määrati sinodil üks diakon.

Sinodil leiti Formosus olevat süüdi Troyes's antud vande murdmises, kuna ta oli lubanud jääda jäädavalt eksiili ega nõuda tagasi Porto piiskopi ametikohta. Formosus mõisteti sinodil süüdi veel paavsti ametikoha ihaldamises ja kanoonilise õiguse rikkumises, kuna tollase kanoonilise õiguse ja Nikaia I kirikukogu otsuste alusel ei tohtinud piiskoppi määrata ametisse teise piiskopkonda, Formosus oli aga enne paavstiks saamist olnud Porto piiskop.

Sinod kuulutas ka Formosuse teostatud ordinatsioonid ja otsused õigustühisteks. Sinodi otsuse järgi muutus muuhulgas kehtetuks Stephanus VI määramine Anagni piiskopiks Formosuse poolt. Järgnevatel kuudel nõudis Stephanus VI Formosuse poolt ordineeritud vaimulikelt, et need loobuksid oma ametitest. Teisalt jäi Lamberto sinodi otsuse alusel ilma Frangi keisri tiitlist.

Sinodi järel raiuti Formosuse surnukeha paremalt käelt ära kolm sõrme, mida ta oli paavstina kasutanud õnnistamiseks, tema surnukeha maeti esmalt ühishauda, kuid seejärel visati mõni päev hiljem Tiberi jõkke. Üks eremiit leidis paavsti surnukeha ja mattis selle maha. Sinodi ajal tabas Roomat maavärin, mille tagajärjel varises Lateraani basiilika kokku.

Paavstid Theodorus II ja Johannes IX tühistasid laibasinodi otsused, kuid Sergius III rakendas need taas jõusse.

Suhted gallikaani piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Stephanus VI kinnitas 896 Narbonne'i peapiiskopkonna ja Vézelay kloostri privileegid. Ta tagandas ametist Langres' piiskopi Argrini.

Stephanus VI kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstnik Jean-Paul Laurens on Stephanus VI-t kujutanud laibasinodit kujutaval maalil.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Laibasinodi järel suurenes kevadel 897 Roomas rahva pahameel paavsti vastu, mis kulmineerus rahutustega. Inimesi sütitasid kuuldused Formosuse võimalikest imetegudest ja Lateraani basiilika kokkuvarisemine laibasinodi ajal, milles nähti jumalikku märki. Stephanus VI vangistati ja heideti Castel Sant'Angelosse, kus ta kägistati juulis või augustis oma kongis surnuks.

Stephanus VI maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Girolamo Arnaldi: Papa Formoso e gli imperatori della casa di Spoleto. "Annali della facoltà di lettere e filosofia di Napoli" 1, 1951: 85–104.
  • Mario Bacchiega: Papa Formoso: processo al cadavere. Foggia, 1998.
  • G. Domenici: Il papa Formoso. "Civiltà cattolica" (CC) 75, 1924: 106–120, 518–530; CC 76: 121–135.
  • Ernst Ludwig Dümmler: Auxilius und Vulgarius. Leipzig, 1866.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Donald E. Wilkes: The Cadaver Synod: The Strangest Trial in History. "Popular Media" 42, 2001.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Bonifatius VI
Rooma paavst
896897
Järgnev
Romanus