Leo VII
| Leo VII | ||||||||||||||
![]() |
||||||||||||||
|
Leo VII oli paavst 936–939. Ta oli 126. paavst.
Leo (Leone) oli sündinud Roomas ja ta oli Christophoruse (Cristoforo) poeg. Salvador Miranda eeldab, et ta võis olla paavst Leo VI vend.
Leo oli benediktiini munk ja Johannes XI ajal San Sisto kardinalpreester.
Sisukord |
Saamine paavstiks [muuda]
Leo VII valiti paavstiks 3. jaanuaril või 9. jaanuaril 936 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel.
Kloostrireform [muuda]
Leo VII kutsus 936 Rooma Cluny kloostri abti Odoni, kes sõlmis Alberico II ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahel vaherahu.
Odo viis Roomas läbi ulatusliku kloostrireformi.
Leo VII kinnitas 936 Subiaco, jaanuaris 938 Déolsi ja Gorze kloostrite privileegid.
Suhted Saksa piiskoppidega [muuda]
Leo VII andis 937 palliumi Hamburg-Bremeni peapiiskopile Adaldagile.
Ta määras Mainzi peapiiskopi Friedrichi apostlikuks legaadiks Saksamaal.
Suhted juutidega [muuda]
Leo VII käskis Mainzi peapiiskoppi Friedrichit, et too ajaks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt aladelt minema juudid, kes keeldusid ristimisest. Samas keelas ta peapiiskopil juute sunniviisiliselt ristida.
Uus kardinal [muuda]
Leo VII ajal sai kardinaliks hilisem paavst Stephanus VIII.
Leo VII kultuuriloos [muuda]
936 külastas Roomas kroonik Flodoard de Reims, kes kohtus paavstiga.
Surm [muuda]
Leo VII suri 13. juulil 939 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Välislingid [muuda]
- Artikkel Leo VII kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Leo VII kohta. (inglise keeles)
- Leo VII dokumendid.
- Artikkel kroonik Flodoardist. (inglise keeles)
- 10. sajandi kardinalid.
Kirjandus [muuda]
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
| Eelnev: Johannes XI |
Rooma paavst 936–939 |
Järgnev: Stephanus VIII |
