Julius I

Allikas: Vikipeedia
Julius I
PopeJuliusI.jpg

Valitsemisaja algus 6. veebruar 337
Valitsemisaja lõpp 12. aprill 352
Eelkäija Marcus
Järeltulija Liberius
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 12. aprill 352
Surmakoht Rooma

Julius I (ladinapäraselt Iulius I ) oli paavst 337352. Ta oli 35. paavst.

Julius I oli pärit Roomast. Ta oli Rusticsi poeg.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julius I sai paavstiks 6. veebruaril 337.

Vaidlused ariaanidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Constantinus Suure surma tahtsid ariaanid Juliuselt toetust oma soosikule, kelle nad olid määranud Aleksandria patriarhiks. Senine patriarh Athanasios ja Marcellus põgenesid ariaanide eest Rooma, kus Julius I pakkus neile varjupaika. Juliuse juures saavutasid Athanasiose saadik ja kaks ariaanide saadikut kokkuleppe tüli lahendamiseks sinodil.

Aastal 340 pidas Julius I Roomas sinodi. Paavst tunnustas mõlema piiskopi õigust nende senistele ametikohtadele. Samuti eiras ta Marcelluse vastu esitatud süüdistusi sabellianismis ja tunnistas tema osadust Rooma kogudusega. Paavst vahendas sinodi otsused idas asuvatele kogudustele, kuid ariaanid leidsid endiselt, et Athanasios oli süüdi dogmaatilistes eksimustes.

Vaidluse lahendamiseks soovitas Julius I keisritel Constansil ja Constantius II kokku kutsuda kirikukogu Serdicasse (Sofia). Julius ei osalenud 342 või 343 toimunud kirikukogul, kuid saatis sinna oma saadikud preestrid Archidamuse ja Philoxenuse. Kirikukogul otsustati muuhulgas, et tagandatud piiskoppidel on õigus kaevata paavstile, samuti tagandati ametist ariaanid Ursacius ja Valens. Idakirikute delegatsioon soovis Athanasiose ärasaatmist kirikukogult. Kui seda soovi ei rahuldatud, boikoteerisid idakirikud kirikukogu, pidades Plovdivis oma kirikukogu, kus ekskommunitseeriti Julius.

346 lubati Athanasiosel tagasi pöörduda Aleksandriasse, millega seoses saatis Julius Aleksandria kogudusele kirja. Julius vabastas 347 kirikuvandest ariaanid Ursaciuse ja Valensi.

Kuna ariaanidega kestnud tüli jäi lahendamata, saatsid idakirikud 352 Juliusele uue kirja, et kokku kutsuda kirikukogu, kuid paavst suri.

Ametid kuurias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julius I reorganiseeris paavsti kantselei. Ta määras ametisse "primicerius notariorumi" (sellest ametist kujunes hiljem riigisekretäri amet).

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julius I sätestas kirjavahetuses Jeruusalemma Kyrillosega, et jõule tuleb pidada 25. detsembril.

Uued kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julius I rajas Roomas viis kirikut, sealhulgas Juliuse basiilika (Santa Maria in Trastevere kirik). Teda on kujutatud samas kirikus oleval 12. sajandi mosaiigil.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julius I suri 12. aprillil 352 ja maeti Calepodiuse katakombi. Tema säilmed viidi hiljem Santa Maria in Trastevere kirikusse.

Juliust austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 12. aprill.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Marcus
Rooma paavst
337-352
Järgnev:
Liberius