Kastiilia

Allikas: Vikipeedia
Kastiilia lipp

Kastiilia (hispaania Castilla [kas'tilja]) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Aastatel 8501035 oli see Leóni kuningriigi Kastiilia krahvkond ning 10351230 iseseisev Kastiilia kuningriik. Aastal 1230 ühendati León ja Kastiilia lõplikult; hiljem liitus ühendkuningriik Aragóni ja Navarra kuningriigiga, moodustades Hispaania kuningriigi.

Et Kastiilial ametlikke piire pole, on tema piiride kohta eriarvamusi. Tavaliselt arvatakse Kastiilia alaks osa Castilla y Leóni autonoomsest piirkonnast Loode-Hispaanias ning Castilla–La Manchast ja Madridi autonoomsest piirkonnast maa kesk- ja lõunaosas. Mõne allika järgi hõlmab ta ajaloolistel põhjustel ka osa Cantabriast ja La Riojast.

Traditsiooniliselt jaotatakse Kastiilia Vana-Kastiiliaks, mille moodustab Castilla y Leóni idaosa, ning Uus-Kastiiliaks, millesse kuuluvad Castilla–La Mancha ning Madridi autonoomne piirkond.

Tänapäeva Hispaania monarhe nummerdatakse lähtudes järjepidevusest Kastiilia monarhidega.

Kastiilia krooni alla kuuluvad kuningriigid aastal 1400.

Kastiilia nimi arvatakse tähendavat 'losside' või 'kindluste maad', mis viitab sellesse piirkonda rajatud kindlustele, kui kristlased rekonkista käigus Hispaania mauridelt tagasi vallutasid. Hispaaniakeelne sõna kindluse kohta on castillo.

Kastiilia kuningas Alfonso X (12211284) juurutas esimesena kastiilia keele ulatusliku ametliku kasutuse ladina keele asemel. Seetõttu kujunes kastiilia keelest Hispaania riigikeel, mida tänapäeval tuntakse hispaania keele nime all.

Kuna Kastiilia on Hispaania tuumikala, on kastiillaste rahvuslik identiteet mõnevõrra selgusetu. Kastiillasteks kalduvad jääma kõik need, keda ei hõlma mõne väiksema piirkonna identiteet nagu Baskimaa, Aragón, Galiitsia, Kataloonia, Astuuria või Kanaari saared.