Fabianus

Allikas: Vikipeedia

Fabianus oli paavst 236250. Ta oli 20. paavst.

Fabianus sündis Roomas ja oli Fabiuse poeg.

Fabianus valiti Rooma piiskopiks (paavstiks) 10. jaanuaril 236. Kristliku traditsiooni järgi saabus talupoeg Fabianus Rooma, et vaadata uue piiskopi valimisi, kuid valimiste ajal laskus tema pea peale tuvi, milles nähti jumalikku märki.

Fabianus reorganiseeris Roomas asuva vaimulikkonna. Ta moodustas Roomas 7 kihelkonda, mille etteotsa määras diakonid, keda abistasid alamdiakonid. Fabianus lasi Sardiiniast Rooma tuua Pontianuse ja Hippolytuse surnukehad ning need 13. augustil 236 või 237 matta San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti. Selleks pidi ta taotlema luba keisrilt. Fabianus tunnustas Kartaago piiskopi Donatuse otsust piiskop Privatuse hukkamõistmiseks. Origenes saatis Fabianusele kaebekirja, milles ta selgitas oma vaateid. Fabianus ordineeris hilisema vastupaavsti Novatianuse ja määras Assisi piiskopiks püha Rufinuse. Ta lasi Rooma rajada ühe kiriku. Tours'i Gregoriuse järgi saatis ta 245 aastal 7 piiskoppi Galliasse. Ta kohustas kristlasi käima armulaual vähemalt kolm korda aastas: ülestõusmispühadel, nelipühil ja jõulude ajal. Kristliku traditsiooni järgi ristis Fabianus keiser Philippuse koos pojaga.

Fabianusele on omistatud 3 kirja ja mitu dekreeti, kuid nende autorlus on vaieldav ja need koostati arvatavasti tunduvalt hilisemal ajal.

250 aasta algul alustas keiser Decius kristlaste tagakiusamist. Esimeste ohvrite seas oli Fabianus, kes suri jõhkra kohtlemise tagajärel 20. jaanuaril 250 Rooma vanglas. Ta maeti San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti, kus tema haud leiti 1854. Fabianuse säilmed viidi hiljem Roomas asuvasse San Sebastiano kirikusse.

Fabianusele pühendatud kirikud asuvad Itaalias Pratos ja Scandeluzzas.

Fabianust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 20. jaanuar ja õigeusu kirikus 5. august. Tema nimi sisaldub pühakute litaanias.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Ulrich Stutz: Die römischen Titelkirchen und die Verfassung der stadtrömischen Kirche unter Papst Fabian. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung" 9, 1919: 288-311.
Eelnev:
Anterus
Rooma paavst
236-250
Järgnev:
Cornelius