Johannes I (paavst)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes I.

Johannes I
Valitsemisaja algus 13. august 523
Valitsemisaja lõpp 18. mai 526
Eelkäija Hormisdas
Järeltulija Felix IV
Sünnikoht Toscana
Surmakuupäev 18. mai 526
Surmakoht Ravenna

Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523526. Ta oli 53. paavst.

Johannes sündis Toscanas, võib-olla Sienas. Ta oli Constantiuse poeg.

Ta oli diakon ja sai Gelasius I ajal ülemdiakoniks (kardinaldiakoniks), hiljem aga Pamachii kardinalpreestriks. Ta osales 1. märtsil 499 ja 23. oktoobril 501 toimunud Rooma sinoditel. Ta toetas skisma ajal vastupaavst Laurentiust, kuid 16. septembril 506 soostus toetama Symmachust.

Johannes oli Boëthiuse sõber, kes pühendas talle 3 teoloogilist traktaati, nende seas "De hebdomadibuse".

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I pühitseti paavstiks 13. augustil 523.

Visiit Konstantinoopolisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I oli esimene paavst, kes tegi ametliku välisvisiidi.

Ida-Rooma keiser Justinus I alustas aastal 523 ariaanide tagakiusamist, mida taunis idagootide kuningas Theoderich Suur, kes oli ise ariaan.

Theoderich kutsus paavsti Ravennasse ja tegi talle ülesandeks minna piiskoppide ja senaatorite delegatsiooni koosseisus Konstantinoopolisse, kus ta pidi keisrit veenma ariaanide tagakiusamist lõpetama, neile tagastama pühakojad ja vägisi katoliiklusesse pööratud ariaanidel lubama taas tegeleda arianismiga. Paavst ei soostunud viimase nõudega, kuid kuningas lootis selle nõude läbisurumiseks Konstantinoopolis ülejäänud delegaatidele.

Delegatsioon lahkus aastal 525 Ravennast ja jõudis enne ülestõusmispühi Konstantinoopolisse. Paavst sai Konstantinoopolis suurejoonelise vastuvõtu osaliseks. Suur osa linnaelanikest ja keiser Justinus tulid paavstile 12 miili kaugusele linnast vastu. Ülestõusmispüha missat tähistati Hagia Sophia kirikus 19. aprillil ladina liturgia järgi.

Läbirääkimistel nõustus keiser täitma Theoderichi kõik nõudmised, välja arvatud arianismi ametlikku tunnustamist.

Paavst pöördus seejärel tagasi Ravennasse. Theoderich sattus delegatsiooni tagasipöördumisel raevu, kuna ta lootis, et paavst saavutab visiidi käigus arianismi tunnustamise. Traditsiooni järgi vangistas ta paavsti ja kohtles teda karmilt.

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I ordineeris 15 piiskoppi. Tema ajast on teada vaid üks uus kardinal - kardinalpreester Andreas.

Johannes I kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I ajal tutvustas Dionysius Exiguus oma ajaarvamise süsteemi. Paavst tunnustas tema süsteemi.

Tema ajal dekoreeriti Rooma Peetri kiriku aatrium ja taastati mitu Rooma kalmistut. Commodilla ja Priscilla kalmistutele ehitati tema ajal kirikud.

Dokumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I-le on omistatud kiri peapiiskop Zachariasele ja kiri Itaalia piiskoppidele, kuid neid kirju on peetud apokrüüfilisteks.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes I suri 18. mail 526 Ravennas traditsiooni järgi nälga ja maeti 27. mail Rooma Peetri kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna ja märtrina. Tema mälestuspäev on 18. mai.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Hormisdas
Rooma paavst
523-526
Järgnev:
Felix IV