Marcellus I

Allikas: Vikipeedia

Marcellus I oli paavst 308309. Ta oli 30. paavst.

Marcellus I oli pärit Roomast Via Lata piirkonnast. Nime sarnasuse tõttu on teda seostatud eelmise paavsti Marcellinusega.

Keiser Diocletianuse edikti alusel 303 alanud kristlaste tagakiusamise tõttu on andmed vastava perioodi kohta väga puudulikud, mistõttu Marcellus I täpne valitsemisaeg pole teada. Pärast paavst Marcellinuse surma polnud tema järglase kohene valimine poliitilise olukorra tõttu võimalik. Mõnedel andmetel oli see pikem ajavahemik, mille jooksul katoliku kirikus puudus paavst. Kirikuajaloolane J. N. D. Kelly pakub tema valitsemisaja alguse varasema kuupäevana välja novembri või detsembri 306, kui võimule oli saanud keiser Maxentius, kelle ajal kristlaste tagakiusamine leevenes. Marcelluse valimispäevana tunnustatakse veel nii 27. maid 308 või 26. juunit 308.

Marcellus oli enne paavstiks saamist üks mõjukamaid presbütereid. Donatistid süüdistasid teda pühakirjade üleandmises võimudele koos Marcellinusega, kuid Damasus I iseloomustas teda sõnaga rector.

Marcellus reorganiseeris paavstina tagakiusamise ajal kannatada saanud koguduse tegevust, kuna kristlaste pühapaigad ja katakombid olid konfiskeeritud. Ta rajas Rooma 25 kirikukihelkonda, mille etteotsa määras ta presbüteri, kes pidi teostama katehheesi, ärgitama patukahetsust, vastutama matmiste eest ja märtrite austamise eest. Marcellus I rajas Cœmeterium Novellœ katakombid. Traditsiooni järgi sätestas ta, et ainult paavstil on õigus kutsuda kokku kirikukogu.

Marcellus I nõudis tagakiusamise ajal usust taganenutelt osadusse tagasipöördumisel patukahetsust, kuid tema nõue põhjustas Rooma koguduses teravaid pingeid, mis tõid kaasa rahulolematuse ja koguni kristlaste omavahelise verevalamise. Keiser Maxentius olevat pagendanud Marcelluse 308 lõpus või 309 algul Roomast, mille järel Marcellus suri.

Püha Cyriacuse kannatusloo järgi olevat keiser Maxentius vihastanud, kui Marcellus suutis kiriku tegevuse taastada. Keiser muutis jõuka kristlase Lucina rajatud San Marcello al Corso kiriku hobusetalliks ja pani paavsti hobuseid talitama, kuna Marcellus oli keeldunud ohverdamast ebajumalatele.

Marcellust on kunstis kujutatud koos eesliga või hobusega; mõnikord on teda kujutatud tallis.

Marcellus I suri 16. jaanuaril 309 ja maeti Santa Priscilla katakombidesse, kuid hiljem viidi tema säilmed San Marcello al Corso kirikusse. "Liberiuse kataloogi" järgi valitses ta 1 aasta, 6 kuud ja 20 päeva. Christian Matthias Theodor Mommseni arvates oli Marcellus I aga eelkõige presbüter, kellele omistati segaste aegade tõttu piiskoplikud funktsioonid, kuid Mommseni arvamust ei tunnustata.

Marcellust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 16. jaanuar, õigeusu kirikus 7. juuni.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • A. Amore: È esistito papa Marcellino? "Antonianum" 33, 1958: 57-75.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Ernst Röttges: Marcellinus-Marcellus. "Zeitschrift für Katholische Theologie" 78, 1956: 385-420.
  • Wilhelm Schwartz: Marcellus I. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 73, 1962: 327-334.
Eelnev:
Marcellinus
Rooma paavst
308-309
Järgnev:
Eusebius