Felix IV

Allikas: Vikipeedia
Felix IV
Mosaic of Felix IV (III) in Santi Cosma e Damiano, Rome, Italy (527–530).jpg

Valitsemisaja algus 12. juuli 526
Valitsemisaja lõpp 22. september 530
Eelkäija Johannes I
Järeltulija Bonifatius II
Sünnikoht Samnium
Surmakuupäev 22. september 530
Surmakoht Rooma

Felix IV oli paavst 526530. Ta oli 54. paavst.

Felix IV oli samniit ja sündis Beneventos Samniumis. Ta oli Castoriuse poeg.

Ta oli Hormisdase ajal diakon ja 515 paiku San Silvestro nelle Esquilie kardinalpreester. Aastal 519 osales ta paavsti delegatsiooni koosseisus, mis lahendas Konstantinoopolis Konstantinoopoli patriarhiga puhkenud skisma.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Felix IV pühitseti paavstiks 12. juulil 526 idagootide kuninga Theoderich Suure korraldusel.

Kuna algselt tunnustati paavstluses ka vastupaavst Felix II valitsemisaega, siis peeti teda neljandaks Felixi nime kandjaks paavstide seas.

Teoloogilised vaidlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Felix IV toetas Arles'i metropoliiti Caesariust vaidlustes semipelagianismi üle Gallias ja tunnustas Caesariuse semipelagianismi vastast traktaati "De gratia".

Aastal 529 saatis paavst metropoliidile 25 teesi, milles ta defineeris Augustinuse õpetust Jumala armust ja vabast tahtest.

Õigusemõistmise korraldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idagootide kuningas Athalaric sätestas, et vaimulike vastu algatatud tsiviil- ja kriminaalasjades on kohtumõistjaks paavst või paavsti poolt määratud komisjon.

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Felix IV sätestas aastal 526 Arles'i metropoliidile Caesariusele saadetud kirjas, et enne ordinatsiooni tuleb ordineeritaval läbida katseaeg.

Ta taunis vaimulike tagasipöördumist ilmalike eluviiside juurde.

Felix IV ordineeris 28 piiskoppi, 55 preestrit ja 4 diakonit.

Tema ajast on teada 5 kardinali, sealhulgas hilisemad paavstid Bonifatius II, Agapetus I ja Vigilius ning vastupaavst Dioscorus.

Paavsti valimise reguleerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma surivoodil kohustas Felix IV Rooma vaimulikkonda ja senatit määrama oma järeltulijaks ülemdiakon Bonifatiust, kellele ta andis üle oma palliumi.

Felix IV kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Felix IV on esimene paavst, kellest on säilinud kaasaegne kujutis. Ta lasi aastal 528 paganlikust templist pühitseda kristlikuks pühakojaks Rooma Santi Cosma e Damiano kiriku, kus asub teda kujutav mosaiik.

Kuninganna Amalasuntha loaga pühitses paavst Roomas mõned paganlikud templid ja muud hooned kirikuteks. Ta lasi taastada Saturnio kiriku ja ehitada San Teodoro kiriku.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Felix IV suri 22. septembril 530 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev oli varem 30. jaanuar, praegu 22. september.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Louis Duchesne: La succession du pape Félix IV. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire. École Française de Rome" 3, 1883: 239-266.
  • Baudouin de Gaiffier: Les notices des papes Félix dans le martyrologe romain. "Analecta Bollandiana" 81, 1963: 333-351.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
Eelnev:
Johannes I
Rooma paavst
526-530
Järgnev:
Bonifatius II