Inglismaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Suurbritannia ajaloolisest osast; aastail 927–1649 ja 1660–1707 eksisteerinud riigi kohta vaata Inglismaa kuningriik; tänapäeva riigi kohta kohta vaata artiklit Suurbritannia

Inglismaa

inglise England

Inglismaa vapp
Inglismaa vapp
Inglismaa lipp
Inglismaa lipp

Pindala: 130 439 km²
Elanikke: 49 446 600 (2004)
Pealinn: London
Inglismaa asukoht Suurbritannia saarel

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. See on teistest osadest – Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast – nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast.

Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ja läänes Walesiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inglismaa ajalugu
Inglismaa Rooma Impeeriumi provintsina, ca 400. aastal

Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia saare lõunapoolse osa Inglismaa vallutasid Vana-Rooma keiser Titusele allunud Rooma Impeeriumi väed 44. aastal maj. Britannica provintsi valitsesid Rooma väejuhid Traianuse ja Hadrianus, kes pidas korduvalt sõdu ka alistamata šoti hõimudega Suurbritannia saare põhjasosas. Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskossa Hadrianuse vall.

Anglide, sakside ja jüütide asualad Inglismaal, ca 600. aastal

Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ja rajasid seal kolm kuningriiki.

Inglismaa 802. aastal

Danelaw Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Danelaw

Skandinaavia viikingiajal sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad 9. sajandi teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.

Danelaw piirkond Inglismaal

Anglosaksi Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Anglosaksi Inglismaa

Anglid ja saksid rajasid Inglismaale rea kuningriike, millest traditsiooniliselt loetletakse seitse (heptarhia): Northumbria, Mercia, Ida-Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. 927. aastal liitis kuningas Athelstan need Inglismaa kuningriigiks.

Anglonormanni Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal. Normanni dünastia valitses Inglismaal kuni Plantageneti dünastia tulekuni 1154. aastal.

Euroopa poliitiline kaart, ca 1000

Plantagenet' dünastia[muuda | redigeeri lähteteksti]

1154–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses alates Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.

Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.

Pikaajaline mõju konstitutsioonilise õiguse arengule oli kuningas John Maata kinnitatud Magna Cartal, samast perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.

Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda (1337–1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sisepoliitikat aga aastatel (1455–1487) toimunud Rooside sõda.

Tudorite Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tudorid (1485–1603), Henry VIII. Elizabeth I.

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šoti ja Inglise kroonide ühendamine. Kolonisatsioon. Inglise kodusõda (1642–1651). Inglise Vabariik (1649–1660). Inglise restauratsioon, monarhia taastamine. Kuulus revolutsioon (1688).

Ühendatud Kuningriigi sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. mail 1707 ühinesid Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud personaalunioonis (Inglismaa ja Šotimaa monarhid: James I, Charles I, Oliver Cromwell, Richard Cromwell, Charles II, James II, Mary II, William III, Anne ) – Suurbritannia kuningriigiks.

Next.svg Pikemalt artiklis Suurbritannia kuningriik

Sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus").

Rahvuslill on roos (punane, valge).

Kaitsepühak on Püha Jüri.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinn.

Religioosne koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Territoriaal-haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa territoriaal-haldusjaotuse skeem. Skeemil on tervikomavalitsuste (unitary authorities) hulka arvatud ka eristaatust omavad Scilly saared, mis omavalitsustüübilt on neile sarnane.
Inglismaa halduskaart (2010). Kaardil on tähistatud kõik põhilised omavalitsusüksused: 27 mittelinnkrahvkonda, 201 mittelinnaringkonda, 36 linnkrahvkonna linnaosa, 55 tervikomavalitsust, Suur-London, selle 32 linnaosa ja 2 eristaatusega üksust.

Inglismaa territoriaal-halduslik alljaotus ei ole ühetaoline ja seda on mitu korda põhjalikult reorganiseeritud.

Regionaaljaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Regioon (Inglismaa)

Praegu on Inglismaa territoorium jaotatud üheksaks regiooniks. Kuid peale ühe regiooni (Suur-London), ei oma teised regioonid haldusfunktsioone, olles eelkõige territoriaalsed ja statistilised üksused.

Aastail 19942011 omasid Inglismaa regioonid mingil määral halduslikku rolli Suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel; neid nimetati ka valitsusregioonideks (government office regions).

Enam-vähem samal ajavahemikul tegutsesid regioonides (välja arvatud Suur-Londonis, kus haldusorganid valiti teisiti) regionaalsed assambleed (regional assemblies), mille koosseis täideti kaudsete valimiste teel.

Inglismaa regioonid on ühtlasi ka Euroopa Liidu statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme NUTS 1 regioonid.

Regioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalik omavalitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kohalik omavalitsus Inglismaal

Inglismaa haldusjaotus ühtib praktiliselt kohaliku omavalitsuse struktuuriga, mille järgi eristatakse krahvkonna-, ringkonna- ja vallatasandit. Esimesed kaks on põhitasandid, mistõttu sageli kasutakse Inglismaa omavalitsusstruktuuri iseloomustamiseks väljendeid "kahetasandiline" või "ühetasandiline".

1990ndail lisandus kohaliku omavalitsuse süsteemis uus omavalitsusüksuse tüüp – tervikomavalitsus (unitary authority), kus ringkonna- ja krahvkonnatasandi haldusfunktsioonid on ühitatud.

Inglismaal on pärast viimaseid reorganiseerimisi 2009. aastal 354 põhilist omavalitsusüksust (principal local authority). Nende hulka kuuluvad 27 mittelinnkrahvkonda, 201 mittelinnaringkonda, 36 linnkrahvkonna linnaosa, 55 tervikomavalitsust, Suur-London, selle 32 linnaosa ja 2 eristaatusega üksust.

Madalaima tasandi omavalitsusüksusteks on Inglismaal vallad (civil parishes), millised on moodustatud põhiliselt mittelinnaringkondades ja tervikomavalitsustes ja neid on Inglismaal kokku umbes 4500.

Krahvkonnatasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krahvkond on olnud sajandeid Inglismaa põhilisim territoriaal-haldusüksus. Tänasel päeval nimetatakse neid põliseid krahvkondi ajaloolisteks krahvkondadeks. Kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need 1889. aastal halduskrahvkondadeks (administrative counties) ja krahvkond-linnadeks (county boroughs). Sellistena püsisid nad peaaegu muutumatult kuni 1974. aastani. Uue kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need linnkrahvkondadeks (metropolitan counties) ja mittelinnkrahvkondadeks (non-metropolitan counties).

Aastal 1986 kaotasid linnkrahvkonnad oma haldusfunktsioonid. 1990. aastail muudeti hulk mittelinnkrahvkondi tervikomavalitsusteks.

Ringkonnatasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ringkond (Inglismaa)

Ringkond (district) on olnud alates 1889. aastast kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusüksuseks. Siis moodustati neid halduskrahvkondades kolme tüüpi – linnringkonnad (urban districts), maaringkonnad (rural districts) ja munitsipaallinnaosad (municipal boroughs). Kuid kohaliku omavalitsemise õigusakt (1888) sätestas ka halduslikult krahvkondadest sõltumatud ringkonnad – krahvkond-linnad (county boroughs).

Kõik eelpool nimetatud ringkonnatüübid kaotati 1972. aasta reformiga, et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi üksused linnkrahvkonna linnaosad (metropolitan boroughs) ja mittelinnkrahvkondades mittelinnaringkonnad (non-metropolitan districts).

Vallatasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Weston-super-Mare raekoda, milles asub valla võimuorganina linnanõukogu (town council).

Vallad (civil parishes) on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. Elanike arvult väga erinevad – mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Näiteks, suurima elanikkonnaga on Somersetis asuv merekuurort Weston-super-Mare, milles elab üle 70 000 inimese.

Suur-London[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur-London (Greater London) on ainuslik haldusüksus. Aastal 2000 taastati 1986. aastal kaotatud Suur-Londoni kõrgema tasandi haldusvõim, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati Suur-Londoni Administratsioon (Greater London Authority).

Suur-London koosneb 32 linnaosast (London boroughs) ja eristaatust omavast City of Londonist. Need 33 omavalitsusüksust on ringkonnatasandi üksused.

Eristaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Scilly saarte põhisaar St Mary's, kus elab 80 % arhipelaagi elanikest

Eristaatust (nn sui generis) omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.

  • City of London, kus elanikke on 11 500 (2009), on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on vähe muutunud keskajast saadik. Sellel ruutmiilisel alal elas 19. sajandi keskpaiku üle 120 000 inimese, tänasel päeval on elanikkond kahanenud kümnekordselt. Kuigi City of London on üks Suur-Londoni allosi, omab ta õigusi ja privileege, millest 32 Londoni linnaosa ilma on, muuhulgas omab ta oma lordmeeri.

Tseremoniaalkrahvkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tseremoniaalkrahvkond

Monarhi osa Suurbritannia poliitilises elus ja riigipeana on tseremoniaalne. Tseremoniaalsed on ka asehaldurkonnad (lieutenancy areas), milleks kogu riigi territoorium on jaotatud. Neid territoriaalüksusi nimetatakse riigi erinevates ajaloolis-geograafilistes piirkondades erinevalt, näiteks Inglismaal tseremoniaalkrahvkondeks või ka geograafilisteks krahvkondadeks ning neisse määrab monarh administratsiooniülemaks oma esindajana Lord Lieutenanti.

Inglismaal on moodustatud 48 tseremoniaalkrahvkonda.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.

London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha.

Suurbritannia keskpank, mis määratleb intressimäärasi ja rakendab rahapoliitikat, on Bank of England Londonis. London on ka koduks Londoni börsile, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas.

Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele – mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal kohale miljoneid turiste maailma eri paigust.

Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP-na.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]



53.16666668-1.46666668