Severinus (paavst)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Severinus.

Severinus
Valitsemisaja algus 28. mai 640
Valitsemisaja lõpp 2. august 640
Eelkäija Honorius I
Järeltulija Johannes IV
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 2. august 640
Surmakoht Rooma

Severinus oli paavst 640. Ta oli 71. paavst.

Severinus sündis Roomas. Ta oli Avienuse (Abienus) poeg.

Ta oli Honorius I ajal diakon (kardinaldiakon).

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severinus pühitseti paavstiks vana mehena 28. mail 640, 20 kuud pärast paavstiks valimist.

Severinus valiti paavstiks arvatavasti 15. oktoobril, kolm päeva pärast Honorius I surma 638. aasta oktoobris, kuid Bütsantsi keiser Herakleios I keeldus teda tunnustamast enne, kui paavst toetab keisri monoteletistliku usutunnistust, mis oli esitatud tema ediktis "Ekthesis".

Severinus keeldus keisri nõudmist täitmast. Ta saatis saadikud Konstantinoopolisse, kes selgitasid keisrile, et paavst saab "Ekthesist" ametlikult kinnitada, kui keiser on paavsti tunnustanud. Saadikud said keisrilt mandaadi alles siis, kui nad soostusid, et veenavad Severinust toetama "Ekthesist".

Paavsti ei koheldud Roomas hästi ja Bütsantsi ametnikud püüdsid teda veenda toetama keisri edikti. Bütsantsi sõjaväeregistraator (cartularius) Mauritios selgitas koos oma mõttekaaslastega Bütsantsi sõduritele, et mis kasu on Honorius I poolt Lateraani paleesse kogutud varast, kui Bütsantsi väed paavsti ei toeta.

Paavst ja teised kõrgemad vaimulikud varjusid Lateraani paleesse, mida Bütsantsi sõdurid piirasid kolm päeva. Mauritios lasi sulgeda palee sakristooriumi sissekäigu ja teatas sellest Ravenna eksarhile Isaakiosele Ravennasse.

Isaakios saabus Rooma ja saatis kiriku asevalitsejad teistesse linnadesse eksiili. Ta viibis 8 päeva Lateraani palees ja rüüstas seda. Ta jagas sõduritele suurema osa röövitud varast ja saatis osa keisrile. Sellega püüti saavutada Severinuselt järeleandmine.

Severinus jäi endale kindlaks ning tema legaadid saavutasid tema kinnitamise paavstiks.

Tegevus paavstina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Monoteletismi hukkamõistmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Severinus oli 28. mail 640 paavstiks pühitsetud, kuulutas ta kohe ortodoksset õpetust Kristuse kahest loomusest ja kahest tahtest (düofüsitism ja düoteletism).

"Liber Pontificalise" järgi mõistis Severinus monotelitismi hukka. Sellest said alguse pingelised suhted Konstantinoopoliga, mis kestsid mitme paavsti valitsemisajal.

Suhtumine munklusesse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severinus taunis munklust ja soosis ilmikvaimulikke.

Piiskoppide ordineerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severinus ordineeris 4 piiskoppi.

Roll kunstiajaloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severinuse ajal taastati Rooma Peetri kiriku apsiid.

Iseloom[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Liber Pontificalis" iseloomustab teda püha, lahke, vagura ja suuremeelse vaimulikuna.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severinus suri 2. augustil 640 Roomas kõrge ea ja Bütsantsi sõdurite halva kohtlemise tagajärjel ning maeti Rooma Peetri kirikusse. Ta pärandas vaimulikele suure rahasumma.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Honorius I
Rooma paavst
640
Järgnev:
Johannes IV