Zwolle

Allikas: Vikipeedia
Zwolle

[ Zicht op Zwolle Centrum.jpg ]
hollandi Zwolle

Coat of arms of Zwolle.svg
Zwolle vapp
Flag of Zwolle.svg
Zwolle lipp

Pindala: 119,28 km²
Elanikke: 120 300 (2010)

Koordinaadid: 52° 30′ N, 6° 5′ Ekoordinaadid: 52° 30′ N, 6° 5′ E
Zwolle asendikaart

Zwolle on linn ja vald Hollandis, Overijsseli provintsi keskus.

Ta asub Amsterdamist 85 km kirdes Overijsseli kanali ääres.

Zwolle pindala on 119,28 km², elanike arv 117 663 (31. detsember 2008) ja rahvastiku tihedus 1022 in/km².

Rooma riigi ajal elasid Zwolle kandis saali frangid.

Tänapäevase linna asutasid 800. aasta paiku friisi kaupmehed ja Karl Suure väed. Nimi Zwolle tuleb sõnast Suolle 'küngas'. See viitab kõrgemale kohale maastikus linna ümbritseva nelja jõe IJsseli, Vechti, Aa ja Zwarte Wateri vahel. See kõrgendik oli ainus ala nende jõgede vahel, mida sagedased üleujutused vee alla ei matnud.

31. augustil 1230 andis Utrechti piiskop Zwollele linna õigused. 1294 sai Zwolle Hansa Liidu liikmeks ja 1361 ühines Hansa Liidu sõjaga Taani kuninga Valdemar IV vastu. Selle sõja lõpetas 1370 Stralsundi rahu ja Zwolle sai endale kauplemisõigusi Sknes.

1324. aasta juulis ja 1361. aasta oktoobris põletasid kohalikud aadlikud Zwolle maha.1324. aasta tulekahju järel oli linnas üksnes 9 tervet hoonet.

15. sajandil oli Zwolle kuldaeg. Ajavahemikul 1402–1450 linna kogutoodang kuuekordistus.

Zwolle lähedal elas kloostris ja suri 1471 Thomas a Kempis. Ühtlasi olid Zwolle ja Deventer 14. sajandil tekkinud askeetliku ühiseluvendade liikumise keskused. Ühiseluvennad elasid koos, aga nad ei olnud mungad, nad ei andnud vandeid, ei küsinud ega saanud almusi, elasid põllumajandusest ja pidasid väga tähtsaks haridust, asutades hulgaliselt koole ja raamatukogusid.

Dokumendid mainivad kiriku olemasolu asulas. See oli pühendatud Pühale Miikaelile ja seda kutsuti Grote või Sint Michalskerk (suur või püha Miikaeli kirik). 15. sajandi alguses see renoveeriti ja ta eksisteerib tänapäevani. Kiriku kantsel pärineb umbes 1620. ja orel 1721. aastast.

Raudtee jõudis linna 6. juunil 1864. Tänapäeval on linnal raudteeühendus seitsmel suunal: kagusse Enschedesse, lõunasse Arnhemisse ja Nijmegenisse, edelasse Amersfoorti, läände Kampenisse, loodesse Leeuwardenisse, põhja Groningeni ja kirdesse Emmenisse.

1911. aasta seisuga olid linnas suur jõesadam, kalaturg, Hollandi suuruselt teine karjaturg pärast Rotterdami, puuvilla- ja rauatööstus, samuti paadiehitus-, värvimis-, pleegitus-, parkimis-, nööritegemis- ja soolatootmistöökojad.

Teise maailmasõja lõpus vabastas Kanada kapral Leo Major üksinda Zwolle linna sakslaste okupatsioonist.

Linnas toodetakse muu hulgas piimatooteid, metallitooteid, keemiatooteid ja rõivaid. Seal on suur trükikoda.

Zwolle elanikke nimetatakse kõnekeeles sininäppudeks (Blauwvingers). Legend räägib, et linnavalitsus oli ükskord nii suures rahahädas, et otsustas kirikukella maha müüa. Ostjaks oli naaberlinn Kampen. Zwolle küsis kellade eest kõrget hinda ja Kampen nõustus tingimusel, et nad saavad ise valida, millises rahas maksavad. Maksid 8-pennistes müntides. Zwolle neid eriti ei usaldanud ja linnavalitsus luges kontrolliks kogu raha uuesti üle, kuni nende sõrmed olid sinised.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]