Benedictus II

Allikas: Vikipeedia
Benedictus II
Valitsemisaja algus 26. juuni 684
Valitsemisaja lõpp 8. mai 685
Eelkäija Leo II
Järeltulija Johannes V
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 8. mai 685
Surmakoht Rooma

Benedictus II oli paavst 684685. Ta oli 81. paavst.

Benedictus sündis Roomas. Ta oli Johannese poeg. Savelli suguvõsa traditsiooni järgi kuulus ta sellesse suguvõsasse.

Ta asus nooruses kiriku teenistusse ja õppis paavstlikus kirikukoori koolis.

Benedictus sai Agatho ajal Lateraani palee preestriks (kardinalpreester).

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II pühitseti paavstiks 26. juunil 684, kui Bütsantsi keiser Konstantinos IV oli teda tunnustanud.

Ta valiti paavstiks arvatavasti juulis 683.

Monoteletismi taunimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II kohustas usklikke järgima monoteletismi tauninud III Konstantinoopoli oikumeenilise kirikukogu otsuseid.

Ta nõudis monoteletistlikest vaadetest loobumist Antiookia tagandatud patriarhilt Makarios I-lt, kes ootas Roomas tulutult endise ametikoha tagasisaamist.

Suhted keisriga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bütsantsi keiser Konstantinus IV saatis paavstile oma poegade Justinianose (hilisem keiser) ja Herakleiose lokid. Paavst adopteeris sümboolselt mõlemad printsid.

Suhted Hispaania piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne kinnitamist paavstiks instrueeris Benedictus notar Petrust, kes pidi siirduma Hispaaniasse koos III Konstantinoopoli oikumeenilise kirikukogu otsustega, et neid tutvustada sealsetele vaimulikele. Ta saatis läkitused ka läänegootide kuningale Erwigile, krahv Simpliciusele ja Toledo peapiiskopile.

Toledo peapiiskop Julianus saatis paavstile oma usutunnistuse, kuid kuuldes, et paavst oli seda kritiseerinud, saatis talle teravasõnalise vastuse.

Suhted Inglismaa piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne kinnitamist paavstiks nõudis Benedictus Wilfridi ennistamist tagasi Yorki piiskopi ametisse, kes oli aastal 678 sellest ametist tagandatud.

Paavsti valimise reguleerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II palvel tunnustas Bütsantsi keiser Kontantinos IV paavsti valimise reguleerimist, mille järgi kinnitati valimistulemus edaspidi Bütsantsi eksarhi poolt. Seni kinnitas paavsti valimist keiser.

Vaeste eest hoolitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II hoolitses vaeste eest, keda ta lubas 685. aasta ülestõusmispühade ajal viibida vaimulike hulgas missal.

Ordinatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II ordineeris 12 piiskoppi.

Benedictus II kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II ajal tehti taastamistöid Rooma Peetri kirikus ja San Lorenzo in Lucina kirikus.

Tema ajal dekoreeriti Rooma San Valentino ja Santa Maria ad Martirio kirikud.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus II haigestus ülestõusmispühal 26. märtsil 685, suri 8. mail 685 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Surres pärandas ta vaimulikele, kloostritele ja ilmiksakristaanidele 30 naela kulda.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 8. mai.

Hinnang[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Liber Pontificalis" kirjeldab Benedictus II malbust ja suuremeelsust.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Leo II
Rooma paavst
684685
Järgnev:
Johannes V