Sixtus III

Allikas: Vikipeedia
Sixtus III
Valitsemisaja algus 31. juuli 432
Valitsemisaja lõpp 18. august või 19. august 440
Eelkäija Coelestinus I
Järeltulija Leo I
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 18. august või 19. august 440
Surmakoht Rooma

Sixtus III oli paavst 432440. Ta oli 44. paavst.

Sixtus oli pärit Roomast. Ta oli Sixtuse (Xystuse) poeg.

Sixtus soosis nooruses pelagiaanide ketserlust, mille ta aastal 418 hukka mõistis. Ta oli paavst Zosimuse ajal presbüter. Coelestinus I ajal taunis ta Konstantinoopoli patriarhi Nestoriost.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III sai paavstiks 31. juulil 432. Tema ametissepühitsemisel viibisid Rhinocorua piiskop Hermogenes ja Casiumi piiskop Lampetius.

Vaidlused nestoriaanidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III kinnitas Efesose oikumeenilise kirikukogu otsused, kus muuhulgas tauniti Nestoriose vaateid. Sixtus kinnitas, et Antiookia piiskop Johannes peab tunnustama Efesoses langetatud otsuseid ja taunima Nestoriose vaateid.

Kui 433 lahendati vaidlus Johannesega pidas Sixtus Roomas sinodi. Ta saatis kirjad Johannesele ning Aleksandria patriarhile Kyrillosele.

Vaidlused pelagiaanidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III ei lubanud aastal 439 diakon Leo mõjul Apuuliasse tagasi pöörduda pelagiaan Julianusel, kuni too polnud lahti öelnud ketserlikest vaadetest.

Sixtusele on noorusaja ketserlike vaadete tõttu omistatud pelagiaanlikud kirjutised "De Divitiis", "De Malis Doctoribus" ja "De Castitate", kuid tema autorlust pole nende kirjutiste puhul tõendatud.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

434 otsustas Konstantinoopoli patriarh Proclos kaotada paavstliku vikariaadi Thessaloníkis ja tuua piiskopkond Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla. Sixtus teatas Illüüria piiskoppidele, et Thessaloníki piiskop on jätkuvalt paavstlik vikaar ja tema volitused on kinnitatud.

Detsembris 437 nõudis Sixtus Procloselt, et ta ei võtaks vastu Illüüria piiskoppe, kellel puudus Thessaloníki piiskopi volitus. Sixtus ei rahuldanud Smyrna piiskopi apellatsiooni, kes oli Konstantinoopoli patriarhi poolt süüdi mõistetud.

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III rajas teadaolevalt varasema kloostri Roomas.

Tema palvel lasi Lääne-Rooma keiser Valentinianus III ehitada Lateraani basiilikasse tsibooriumi.

Sixtus kinkis mitmele Rooma kirikule hõbedast altari.

Ta ordineeris 52 piiskoppi, 28 presbüterit ja 12 diakonit.

Uued kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III taastas Roomas hooneid, mis olid hävinud 410 toimunud läänegootide rüüstamise ajal, sealhulgas Rooma Peetri kiriku ja Lateraani basiilika.

Tema ajal ehitati Roomas San Lorenzo kirik, kabel Lateraani basiilikas ja rekonstrueeriti Liberiuse basiilika (Santa Maria Maggiore kirik). Tema ajal pühitseti sisse Santa Sabina kirik.

Dokumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III tegevusest on teada 8 dokumenti.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixtus III suri 18. augustil või 19. augustil 440.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 28. märts.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Giuseppe Bovini: I mosaici romani dell'epoca di Sisto III. "Corsi di Cultura sull'Arte Ravennate e Bizantina" 10, 1963: 67-80, 81-101.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Richard Krautheimer: The Architecture of Sixtus III. A Fifth-Century Renaissance? M. Meiss, "Essays in Honor of E. Panofsky". New York, 1961: 291-302.
  • Liber Pontificalis.
  • Giuseppe Zecchini: I "Gesta de Xysti purgatione" e le fazioni aristocratiche a Roma alla metà del V secolo. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia" 34, 1980: 60-74.
Eelnev:
Coelestinus I
Rooma paavst
432-440
Järgnev:
Leo I