Leo II (paavst)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Leo II.

Leo II
Valitsemisaja algus 17. august 682
Valitsemisaja lõpp 28. juuni või 3. juuli 683
Eelkäija Agatho
Järeltulija Benedictus II
Sünnikoht Sitsiilia
Surmakuupäev 28. juuni või 3. juuli 683
Surmakoht Rooma

Leo II oli paavst 682683. Ta oli 80. paavst.

Leo sündis Sitsiilias. Ta oli Pauluse poeg.

Leo õppis Roomas paavstlikus kirikukoori koolis ja sai 680. aasta paiku presbüteriks. Ta oli hinnatud oma kõneosavuse ning kreeka ja ladina keele oskuse poolest.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II pühitseti paavstiks 17. augustil 682, kui Bütsantsi keiser Konstantinos IV oli teda tunnustanud.

Ta valiti ametisse arvatavasti jaanuaris 681. Paavsti saadikud jõudsid vastava teatega Konstantinoopolisse 10. märtsil 681, kus sooviti keisrilt valimise kinnitamist.

Konstantinos IV ei soovinud teda enne kinnitada, kui III Konstantinoopoli oikumeeniline kirikukogu oli mõistnud hukka monoteletismis süüdistatud Honorius I ning paavsti saadikud nõustusid kirikukogu otsuseid tunnustama.

Pärast kirikukogu lõppemist asuti paavsti saadikuid veenma, et nad poleks vastu Honorius I hukkamõistmisele. Saadikud pöördusid Konstantinoopolist tagasi Rooma alles juulis 682, mil neil oli lisaks kinnitamisotsusele kaasas ka oikumeenilise kirikukogu otsused.

Monoteletismi taunimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II tõlkis III Konstantinoopoli oikumeenilise kirikukogu otsused kreeka keelest ladina keelde. Ta saatis kirikukogu otsused läänekiriku piiskoppidele, ning kutsus neid üles seda tunnustama.

7. mail 683 ratifitseeris ta kirikukogu otsused, toetudes Peetruse autoriteedile. Samuti mõistis ta hukka monoteletismi liidrid, sealhulgas Honorius I. Ta rõhutas, et Honorius I "püüdis õõnestada pärispatuta usku oma võhikliku reetmisega" (profana proditione immaculatem fidem subvertare conatus est).

Hispaania piiskoppidele saadetud kirjas taunis ta Honorius I-st, kes ei suutnud võidelda monoteletismi vastu.

Samas oli ta tolerantne Rooma saabunud Antiookia endise patriarhi Makarios I vastu, keda süüdistati monoteletismis.

Suhted Konstantinoopoliga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bütsantsi keiser Konstantinos IV kutsus paavsti saatma Konstantinoopolisse saadikut (apocrisiarius).

Samuti vähendas keiser paavsti valdustes Sitsiilias ja Calabrias maksukoormust ning paavsti kohustust varustada vägesid moonaga.

Ravenna autokefaalsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II ajal tühistas Konstantinos IV Ravenna peapiiskopi autokefaalse eriseisundi, mille Konstans II oli sätestanud.

Paavst saatis peapiiskopile palliumi ja vabastas ta maksudest ning kohustusest ilmuda visitatsioonideks Rooma.

Liturgilised reformid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II reformis kirikumuusikat.

Ta lasi Rooma Santa Bibiana kirikusse viia Via Portuense katakombidesse maetud märtrite Simpliciuse, Faustinuse ja Beatrice'i reliikviad.

Ordinatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II ordineeris 22 või 23 piiskoppi, 9 preestrit ja 3 diakonit.

Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid Conon ja Sergius I.

Kristlik eetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II hoolitses vaeste eest, andis neile raha ja püüdis nende olukorda leevendada.

Ta korraldas leskede ja orbude abistamist.

Leo II kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II ajal taastati Rooma Santa Bibiana ja San Giorgio in Velabro kirikud. Ta pühitses 22. veebruaril 683 sisse Rooma San Paolo kiriku.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leo II suri kirikuajaloolase J. N. D. Kelly ja Salvador Miranda järgi 3. juulil 683 Roomas, teistel andmetel aga sama aasta 28. juunil. Ta maeti Rooma Peetri kirikusse.

Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev oli varem 28. juuni, alates 1921. aastast aga 3. juuli.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Henri Quentin: Note sur les originaux latins des lettres des papes Honorius, s. Agathon et Léon II, relatives au monothélisme. Miscellanea Amelli. Badia di Montecassino, 1920: 71-76.
Eelnev:
Agatho
Rooma paavst
682683
Järgnev:
Benedictus II