Gregorius VI

Allikas: Vikipeedia
Gregorius VI
Sünninimi Giovanni Graziano
Valitsemisaja algus 1. mai 1045
Valitsemisaja lõpp 20. detsember 1046
Eelkäija Benedictus IX
Järeltulija Clemens II
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 1047
Surmakoht Köln ?

Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 10451046. Ta oli 148. paavst.

Giovanni Graziano sündis arvatavasti Roomas ja võis olla seotud Pierleoni suguvõsaga. Ta sai Rooma San Giovanni a Porta Latina kiriku ülempreestriks ja Benedictus VIII ajal 1012. aasta paiku kardinalpreestriks.

Graziano oli hilisema paavsti Benedictus IX ristiisa, teistel andmetel ka pihiisa.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus IX otsustas 1. mail 1045 paavstiametist loobuda ja müüs selle suure summa (1500 naela kulda või umbes 2000 libra) eest Grazianole, teistel andmetel loobus ta ametist reformimeelsete vaimulike ja Graziano veenmise järel.

Graziano sai Salvador Miranda andmetel paavstiks 5. mail 1045 ja võttis rahvahulga nõudel endale nimeks Gregorius.

Tema valitsemisajal nõudsid Benedictus IX ja Silvester III enda toetajate abil oma volituste taastamist.

Suhted Itaalia vaimulikega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gregorius VI saatis kirja Firenze vaimulikule Rolandole.

Munklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gregorius VI kaplaniks oli munk Ildebrando (hilisem paavst Gregorius VII). Ta saatis bulla Farfa kloostri abtile Almericole. Ta saatis bulla Rooma San Quintino de Monte kloostri abtile.

Uued kardinalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gregorius VI määras 4 uut kardinali. Ta kohustas Rooma vaimulikke ja kodanikke andma vannet, et nad ei vali uut paavsti seni, kuni ta elab.

  1. Giorgio, Porto piiskop
  2. Giovanni, Labico piiskop
  3. Pietro, preester
  4. Pietro, diakon

Gregorius VI kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gregorius VI paavstiks saamist tervitas keskaja õpetlane Petrus Damianus, kes saatis paavstile kirja. Kaasaegsed tunnustasid teda haritud ja reformimeelse vaimulikuna.

Tagandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa kuningas Heinrich III ihaldas keisrikrooni ja läks sügisel 1046 Itaaliasse, kus hulk vaimulikke ja ilmikuid olid eemaldunud kolme rivaalitseva paavsti osadusest. Gregorius VI kohtus kuningaga Piacenzas. 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodil tagandati Gregorius VI simoonias süüdistatuna ametist ja saadeti kevadel 1047 pagendusse Reini äärde (ad ripas Rheni), kirikuloolaste arvates Kölni, kuna Kölni peapiiskopist Hermannist sai tema ülevaataja. Teistel andmetel võis Gregorius VI ise ametist loobuda.

Pärast Clemens II surma 9. oktoobril 1047 pakkus Liège piiskop Wazon (Wazo), et uueks paavstiks määrataks Gregorius, kuid Heinrich III ei soostunud tema ettepanekuga.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gregorius VI suri 1047. aasta lõpus kusagil Reini ääres, tõenäoliselt Kölnis. Ta oli Benedictus V järel teine paavst, kes suri Saksamaal pagenduses.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Giovanni Battista Borino: L'elezione e la deposizione di Gregorio VI. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 39, 1916: 142–252, 295–410.
  • Karl Augustin Frech: Die vielen Tode Papst Gregors VI. W. Hartmann, "Die Faszination der Papstgeschichte: Neue Zugänge zum frühen und hohen Mittelalter." Köln, 2008: 109-132.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Franz-Josef Schmale: Die Absetzung Gregors VI. in Sutri und die synodale Tradition. "Annuarium Historiae Conciliorum" 11, 1979: 55-103.
  • Karl Schmid: Heinrich III. und Gregor VI. im Gebetsgedächtnis von Piacenza des Jahres 1046. K. Schmid, "Gebetsgedenken und adliges Selbstverständnis im Mittelalter". Sigmaringen, 1983: 598-619.
  • Ole Widding: An Old Norse version of a pamphlet on the papacy of Gregor VI. "Analecta Romana Instituti Danici" 15, 1986: 51-65.
Eelnev:
Benedictus IX
Rooma paavst
10451046
Järgnev:
Clemens II