Pontianus

Allikas: Vikipeedia

Pontianus oli paavst 230235. Ta oli 18. paavst.

Pontianus sündis Roomas ja oli Calpurniuse poeg.

Pontianus sai Rooma piiskopiks (paavstiks) 21. juulil 230. Tema ajal jätkus kirikulõhe Hippolytusega. Kuigi selle kohta puuduvad andmed, pidi Pontianus juhatama Rooma sinodit, millel arutati Origenese hukkamõistmist.

Pontianusele on omistatud kaks kirja, kuid nende autorlus on vaieldav ja need koostati arvatavasti tunduvalt hilisemal ajal. Ta olevat õhutanud kirikus psalmide laulmist, surmaeelse patutunnistuse andmist ja tervituse „Jumal olgu teiega” (Dominus vobiscum) kasutamist.

Märtsis 235 sai Rooma keisriks Maximinus Traaklane, kes alustas peatselt kristlaste tagakiusamist. Pontianus ja Hippolytus olid esimeste vangistatute seas ja nad pagendati Sardiinia kaevandustesse sunnitööle. Sel ajal leppisid Pontianus ja Hippolytus üksteisega, lõpetades 18 aastat kestnud kirikulõhe.

Pontianus oli esimene paavst, kes loobus ametist. "Liberiuse kataloogi" andmetel tegi ta seda 28. septembril 235 ja suri veidi hiljem (võib-olla novembris) Tavolara saarel viletsates tingimustes või peksti keppidega surnuks. See on esimene kuupäev paavstluses, mida peetakse ajalooliselt autentseks. Fabianus lasi tema surnukeha tuua Rooma, kus see viidi 13. augustil 236 või 237 San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti.

Pontianusele pühendatud kirikud asuvad Sardiinias Carbonias, Spoletos, Luccas ja Argentiinas La Platas.

Pontianust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev oli 19. novembril, kuid praegu tähistatakse seda koos Hippolytuse mälestuspäevaga 13. augustil.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Orazio Marucchi: Osservazioni sull'iscrizione del papa Ponziano recentemente scoperta e su quelle degli altri papi del III secolo. "Nuovo bullettino di archeologia cristiana" 15, 1909: 35-50.
Eelnev:
Urbanus I
Rooma paavst
230-235
Järgnev:
Anterus