Bonifatius IV

Allikas: Vikipeedia
Bonifatius IV
Valitsemisaja algus 25. august või 15. september 608
Valitsemisaja lõpp 8. mai või 25. mai 615
Eelkäija Bonifatius III
Järeltulija Adeodatus I
Sünnikuupäev 550 ?
Sünnikoht Valeria
Surmakuupäev 8. mai või 25. mai 615
Surmakoht Rooma

Bonifatius IV (ka Bonifacius IV) oli paavst 608615. Ta oli 67. paavst.

Bonifatius sündis 550 aasta paiku Valerias L'Aquila provintsis. Ta oli arst Johannese poeg.

Bonifatius võis olla Roomas San Sebastiano fuori le Mura kloostri munk, siis Gregorius I ajal aastal 591 diakon (kardinaldiakon) ja hiljem paavsti alade administraator (dispensator).

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV pühitseti paavstiks ajaloolase Louis Duchesne järgi 25. augustil, kuid Philipp Jaffé järgi 15. septembril 608, kui Bütsantsi keiser Phokas oli teda tunnustanud.

Poliitilised olud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV ajal tabasid Roomat näljahäda, katk ja mitmed üleujutused.

Ta sai hästi läbi Bütsantsi keisri Phokasega ja tema järeltulija Herakleios I-ega.

Kolme peatüki tüli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kolme peatüki tüli

Aastal 613 saatis iiri munk Columbanus paavstile Lombardia kuninga Agilulfi õhutusel kirja, milles taunis kolme teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) hukkamõistmist ja kutsus vaidlust arutama kirikukogul.

Suhtumine munklusesse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV suhtus munklusesse soosivalt. Ta muutis paavstiks saades oma Roomas asuva kodu kloostriks.

Aastal 610 pidas ta Roomas sinodi, millega reguleeriti kloostrikorda.

Misjon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Londoni piiskop Mellitus viibis aastal 610 Roomas ja kohtus paavstiga, kellega ta arutas inglise kiriku probleeme. Ta osales sinodil, mille otsustega reguleeriti kloostrikorda.

Paavst saatis Mellitusega kirju Canterbury piiskopile Laurentiusele ja Kenti kuningale Ethelbertile.

Palliumi saatmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV saatis 23. augustil 613 palliumi Arles'i metropoliidile Florianusele.

Ordinatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV ordineeris 35 või 36 piiskoppi ja 8 diakonit.

Uued kardinalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV ajal on teada kaks uut kardinali: Marinus ja Theodorus.

Bonifatius IV kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV muutis 13. mail 609 Rooma Pantheoni kirikuks, mille ta pühitses Neitsi Maarjale ja märtritele. Uude kirikusse toodi katakombidest 28 kaarikutäit märtrite luid.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonifatius IV suri Louis Duchesne järgi 8. mail, kuid Philipp Jaffé järgi 25. mail 615 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Tema säilmed maeti ümber aasta 1100 paiku, siis 13. sajandil ja viimati 21. oktoobril 1603.

Bonifatius IV austatakse katoliku kirikus pühakuna, kelle mälestuspäev on 25. mail ja 1. juunil. Tema austamisest on teada alles Bonifatius VIII ajast.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Bonifatius III
Rooma paavst
608615
Järgnev:
Adeodatus I