Zephyrinus

Allikas: Vikipeedia

Zephyrinus oli paavst 199217. Ta oli 15. paavst.

Zephyrinus sündis Roomas vaeses peres. Tema isa oli Habundius.

Tema tegemistest on teada presbüter Hippolytuse radikaalsete kirjutiste kaudu. Hippolytus iseloomustab teda lihtsameelse, harimatu, kogenematu ja kitsi mehena. Seda iseloomustust on tõlgendatud ka nii, et teoloogilisi teadmisi rõhutava Hippolytuse jaoks olid Zephyrinuse praktilised eesmärgid teisejärgulised. Hippolytus taunis ka seda, et Zephyrinus määras oma nõunikuks endise orja Calixtuse, kelle ta määras Rooma kogudusele kuuluva kalmistu kuraatoriks ja pühitses ülemdiakoniks, volitades teda administreerima alamvaimulikkonda.

Zephyrinuse ajal puhkesid Rooma koguduses tõsised tülid kolme sektantliku usuliikumisega: adoptsionismiga, montanismiga ja modalismiga.

Adoptsionistide juhid Theodotus ja Asclepiodotus määrasid Zephyrinuse ajal ametisse vastupaavst Nataliuse, kellele adoptsionistid maksid igas kuus 170 denaari palka. Natalius olevat aga seejärel näinud hoiatavaid unenägusid, millele ta ei pööranud esmalt tähelepanu, kuid prohvetlike unenägude jätkudes tõlgendas ta neid jumalike märkidena ning otsustas Zephyrinusega ära leppida. Pärast patukahetsust võeti Natalius uuesti Rooma koguduse osadusse.

Hippolytus süüdistas Zephyrinust modalismis, kuna ta ei mõistnud hukka modalismi juhtide Praxease, Sabelliuse ja Noetiuse tegevust.

Tertullianuse järgi võis üks Rooma piiskop (kas Zephyrinus või Victor I) soosida Montanuse prohvetikuulutusi, kuid Praxease õhutusel ei tunnustanud ta montanismi.

Zephyrinuse ajal külastas Roomat Origenes.

Zephyrinusele on omistatud kaks dekreeti, neist üks liturgia, teine ordineerimise kohta. Ta lubas ekskommunitseeritud patustanutel pöörduda pärast sätestatud patukahetsust tagasi kirikusse. Ta sätestas, et vähemalt 14-aastased võivad saada ülestõusmispühade ajal armulauda, seda sätet reguleeris alles Pius X. Kristliku traditsiooni järgi kasutati alates tema ametiajast pateeni ja klaasist armulauakarikat. Ta kohustas ka, et ordineerimine peab aset leidma avalikult.

Aastal 202 või 203 kiusati Aleksandrias ja Kartaagos kristlasi taga, sest kristlased olid keeldunud osalemast keiser Septimus Severuse auks korraldatud pidustustes.

Zephyrinust on renessansikunstis kujutatud mõõgaga.

Zephyrinus suri 20. detsembril 217. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 26. august. Alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama, sest Paulus VI üleskutsel läbi viidud kaanoni revideerimisel oli Zephyrinus üks neist pühakutest, kelle tegude kohta polnud säilinud piisavalt andmeid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Victor I
Rooma paavst
199217
Järgnev:
Calixtus I