Rhodos

Allikas: Vikipeedia
Rhodose asendikaart.
Rhodose topograafiline kaart.

Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal. Saar kuulub Kreekale.

Rhodosel asuv keskaegne Rhodose linn kuulub aastast 1988 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Kreeka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. ahhailased, seejärel umbes 1000 e.m.a. doorlased. Doorlased jagasid saare kolme linna – Lindose Ialysose ja Kameirose – vahel, mis seejärel moodustasid koos Halikarnassose, Knidose ja Kosiga dooride heksapolise (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu (Aasiasse ja Egiptusesse viivate mereteede läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile Lindos. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.

Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muuhulgas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad Abu Simbelis.

6. sajandil sai Lindoses türanniks Kleobulos (hiljem arvati ta seitsme targa hulka). Pärast vabanemist lühikest aega kestnud Pärsia ülemvõimust kuulusid saare linnad Ateena Mereliitu; 411–407 suutsid end uuesti iseseisvaks võidelda.

Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati Hippodamose plaani järgi ehitatud Pireuse eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva Aleksandriaga. Pärast Aleksander Suure surma püüdis Rhodos hellenistlike monarhiriikide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.

Rhodose mereõigust tunnustati Rooma keisririigi ajani. 305–304 piiras Rhodost Demetrios Poliorketes, kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala Heliose umbes 37 m kõrguse pronkskuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See Rhodose koloss, mida peetakse üheks seitsmest maailmaimeks Rhodos, hävis 227 e.m.a. maavärisemise ajal.

Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus (Farnese härg, Laokooni grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid kirjanikke, filosoofe ja õpetlasi (Apollonias, Panatitios, Poseidonios), asutati retoorikakool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud (Tiberius, Gracchus, Pompeius, Cicero, Caesar, Lucretius, Tiherius).

Rooma toetamise eest Seleukiidide riigi alistamisel sai Rhodos oma senisele Väike-Aasia valdusele Peraeale lisaks Kaaria ja Lüükia, kuid suurem osa neist kaotati peale III Makedoonia sõda.

Rängalt tabas Rhodost vabasadama asutamine Delosel 166 e.m.a., seda näitab sadamatollidest saadud sissetulekute järsk langus (1 miljonist 150 000 drahmini). 164. aastal eKr sai Rhodosest Rooma liitlane.

Mithridates VI piiras tulemusteta Rhodost 88 e.m.a. 42 e.m.a. vallutas Rhodose Cassius, mille järel viidi palju kunstiteoseid Rooma, sealhulgas kuulus Laokooni grupp. Ka keisririigi ajal säilitas Rhodos näiliselt iseseisvuse ja osaliselt ka rikkuse.

Pärast mitut valitsejate vahetumist läks saar 1309. aastal Malta ordu valdusse, mille valitsuse ajal sai Rhodose linn tänapäevalgi vaatamisväärse keskaegse ilme. Linna antiikaegseist ehitistest on silmapaistvad Aphrodite tempel (3. sajandil e.m.a.), mitme templi varemed akropolil, staadion ja odeion.

36.1836111127.96388889