Sabinianus

Allikas: Vikipeedia
Sabinianus
Valitsemisaja algus 13. september 604
Valitsemisaja lõpp 22. veebruar 606
Eelkäija Gregorius I
Järeltulija Bonifatius III
Sünnikoht Toscana
Surmakuupäev 22. veebruar 606
Surmakoht Rooma

Sabinianus (surnud 22. veebruaril 606) oli paavst 604606. Ta oli 65. paavst.

Sabinianus oli pärit Toscanast kas Blerast (kohalikus murdes Bieda) või Volterrast ("Liber Pontificalise" eriversioonides kas de Civitate Vlera või Volaterra). Ta oli Bonuse poeg.

Gregorius I ajal oli ta diakon (kardinaldiakon). Paavst saatis ta aastal 593 saadikuks (apocrisiarius) Konstantinoopolisse. Sel ajal vaidles paavst Konstantinoopoli patriarhiga oikumeenilise patriarhi tiitli kasutamise üle. Paavst kohustas Sabinianust mõjutama Bütsantsi keisrit Maurikiost ja patriarhi Johannes IV selle tiitli kasutamist vältima, kuid Sabinianus ei saavutanud paavsti jaoks soovitud tulemust, mistõttu paavst kutsus ta aastal 595 (või 597) tagasi Rooma.

Konstantinoopolis saavutas Sabinianus keisri õukonnas poolehoiu. Ta vahendas paavstile Antiookia patriarhi Anastasiose kirja. Ta sai patriits Theoktistalt 30 naela kulda, mille tõi Rooma saabudes lunarahaks pantvangi võetud kristlaste vabastamiseks ja almusteks. Sabinianuse teenistuses oli akolüüt Petrus, kes põgenes Konstantinoopolist Jeruusalemma patriarhi Amose juurde.

Gregorius I saatis Sabinianuse missioonile Galliasse. Paavst mainis teda kokku 11 kirjas. Gregorius I-lt on Sabinianusele saadetud kirjadest säilinud kaks kirja.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sabinianus pühitseti paavstiks 13. septembril 604, kui Bütsantsi keiser Phokas oli teda tunnustanud.

Suhted langobardidega[muuda | muuda lähteteksti]

"Liber Pontificalise" järgi vahendas Sabinianus eksarh Smaragduse ja langobardide kuninga Agilulfi vahelise rahu sõlmimist.

Suhtumine munklusesse[muuda | muuda lähteteksti]

Sabinianus ei soosinud munklust, vaid ilmikvaimulikke. Traditsiooni järgi ilmutanud ühel ööl talle end unes Gregorius I, kes manitsenud paavsti paremini käituma. Gregorius ilmunud veel kahel ööl, kuid paavst ei teinud sellest välja. Neljandal ööl noominud Gregorius paavsti karmilt ja löönud talle sauaga pähe, mille tulemusena tabasid Sabinianust mõne päeva pärast rängad peavalud.

Majanduspoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Sabinianus sai paavstiks ajal, kui Roomat tabas näljahäda ja toimusid rahutused. Kuna paavsti rahaline olukord oli raske, otsustas ta erinevalt Gregorius I-st vilja müüa.

Liturgilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolane Onofrio Panvinio omistas Sabinianusele sätte kehtestamise, mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal.

Ta ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 26 piiskoppi.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Sabinianus suri 22. veebruaril 606 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Tema surma ajal tabas Roomat taas näljahäda ja Rooma elanikud süüdistasid paavsti ahnuses. Rahutuste vältimiseks toimus tema matuseprotsessioon poolsalaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Gregorius I
Rooma paavst
604606
Järgnev
Bonifatius III