Peetrus

Allikas: Vikipeedia
Peetrus

Püha Peetrus (Siimon Peetrus; suri umbes 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks.

Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, andis Jeesus talle nimeks Keefas – (kreeka keeles Petra), mis tähendab 'kalju'. Peetrusest pidi saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Ta oli koos Jakoobuse ja Johannesega Kristusele vaimselt kõige lähedasem jünger. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eeskõnelejaks.

Püha Matteus jutustab oma evangeeliumis, kuidas Peetrus ja Andreas jüngriteks kutsuti: "Aga Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus kaht venda, Siimonat, keda nimetatakse Peetruseks, ja tema venda Andreast, noota heitvat - nad olid ju kalurid - ning ütles neile: "Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!" Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle." (Mt 4:18-20).

Sellest kutsumisest saadik mainitakse Peetrust evangeeliumides sageli. See oli Peetrus, kes vastas Kaisareas Kristuse küsimusele "...kelle teie ütlete minu olevat?" kuulsa lausega: "Sina oled Messias, elava Jumala Poeg." millele Jeesus vastas: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed,..." (Mt 16:15jj). Kristuse kannatuse kirjalikest ülestähendustest on kõigile tuttavad Peetruse truudusevanne koos järgnenud salgamise ja sügava kahetsusega. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu.

Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Alguses suhtus ta väga skeptiliselt paganamisjonisse ning oli sellega Pauluse tegevuse vastane. Hiljem aga aktsepteeris ka ümberlõikamatute kuulumist kirikusse.

Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?" (Domine, quo vadis?), mille peale Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus.

Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus.

Peetrus on kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak.

Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas. Vahel on tal käes kala, mis vihjab sellele, et ta oli hingede püüdja. Mõnikord on tema läheduses kukk, mis vihjab tema salgamisele. Tema mantel on erekollane, sümboliseerides ilmutatud usku.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
-
Rooma paavst
32-67
Järgnev:
Linus