Madalmaad

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka tänapäeva riiki Madalmaade Kuningriiki või tänapäeva maad Hollandit

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ning Kirde-Prantsusmaa.

Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga ja Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal Utrechti uniooni, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.

Madalmaad aastatel 1559–1608

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid Põhjamere ääres asetsevad Madalmaad, Calais'st ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi, abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).

Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna kodanlususe klass.

Madalmaade ülestõus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Madalmaade ülestõus, Oranje Willem, Ühinenud Provintside Vabariik

1556. aastal läksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II võimu alla. 1555. aastatest oli aga levinud Madalamaades reformatsiooni tulemusel, kalvinism. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn.

1565. aastal sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas Parma Margarete lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede ülemjuhatajaks.

Põhja-Madalmaad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hollandi Vabariik

Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antverpenis ning kuulutas 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja Hollandi Vabariigi. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga.

Austria Holland, 1786. aastal

Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.

Lõuna-Madalmaad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lõuna-Madalmaad, Flandria

Hispaania pärilussõja käigus langes Madalmaade lääneosa (Lõuna-Madalmaad) Austria Habsburgide võimu alla,

Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]