Sergius IV

Allikas: Vikipeedia
Sergius IV
Sünninimi Pietro Bucca Porci
Valitsemisaja algus 31. juuli 1009
Valitsemisaja lõpp 12. mai 1012
Eelkäija Johannes XVIII
Järeltulija Benedictus VIII
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 12. mai 1012
Surmakoht Rooma

Sergius IV (Pietro Bucca Porci või Boccapecora, ka Pietro Martino; 970 ? – 12. mai 1012) oli paavst 1009–1012. Ta oli 142. paavst.

Pietro Bucca Porci (tõlkes: seakärss) sündis 970. aasta paiku Roomas Ad Pinea linnaosas kingsepp Pietro ja Stephania pojana.

Salvador Miranda andmetel astus Pietro benediktlaste ordusse. Ta sai 1004 Albano piiskopiks (kardinalpiiskop).

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV määrati paavstiks Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi poolt ja ta pühitseti ametisse 31. juulil 1009.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Sergius IV nime diptühhonist.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV kinnitas Salerno peapiiskopi staatuse metropoliidina.

Suhted Saksa piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV kinnitas 1009 Merseburgi piiskopkonna piirid.

Ta saatis aprillis 1012 delegatsiooni Saksamaale Bambergi katedraali sisseõnnistamisele ja kinnitas piiskopkonna privileegid.

Munklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV kinnitas 1011 Ripolli kloostri (Rivipullo), Canigó kloostri (Canigonensi), Montmajour'i kloostri (Montismajoris), Volturno San Vincenzo kloostri (Vulturnensi) ja 1012 Beaulieu kloostri (Bellilocensi) privileegid. Ta rajas 1011 Fenouillet' Saint-Pierre'i kloostri (Feniliotensis). Ta seadis Arles'i kloostri paavsti jurisdiktsiooni alla.

Uued kardinalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV määras 10 uut kardinali.

  1. Benedetto, piiskop
  2. Benedetto, San Stefano al Monte Celi kardinalpreester
  3. Giovanni, San Croce in Gerusalemme kardinalpreester
  4. Giovanni, Santa Susanna kardinalpreester
  5. Gregorio, kardinalpreester
  6. Pietro, San Lorenzo in Damaso kardinalpreester
  7. Pietro, San Marco kardinalpreester
  8. Sebastiano, San Clemente kardinalpreester
  9. Stefano, Santa Cecilia kardinalpreester
  10. Vernerio, kardinalpreester

Entsüklika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV avaldas entsüklika, milles ta kutsus Põhja-Itaalia kristlasi üles alustama ristisõda Jeruusalemma vabastamiseks, kus kaliif Abū 'Alī al-Manṣūr al-Ḥākim bi-Amr Allāh oli 1009 hävitanud Püha Haua kiriku.

Ajaloolane Aleksander Gieysztor kahtles selle entsüklika autorluses.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergius IV suri 12. mail 1012 Roomas ja maeti Lateraani basiilikasse.

Kuna Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail, siis on spekuleeritud, et nende surm ei pruukinud olla loomulik.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Carl Erdmann: Die Aufrufe Gerberts und Sergius' IV. für das Heilige Land. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 23 (1931/1932): 1-21.
  • Aleksander Gieysztor: The Genesis of the Crusades: the Encyclical of Sergius IV. "Medievalia et Humanistica" 5, 1948: 3-34.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Hans Martin Schaller: Zur Kreuzzugsenzyklika Papst Sergius' IV. H. Mordek, "Festschrift für Horst Fuhrmann". Tübingen, 1991: 135-153.
Eelnev:
Johannes XVIII
Rooma paavst
10091012
Järgnev:
Benedictus VIII