Milano

Allikas: Vikipeedia
Milano

[ mil'aano ]
itaalia Milano

Milano vapp
Milano vapp
Milano lipp
Milano lipp

Pindala: 182 km²
Elanikke: 1 295 700 (2009)

Koordinaadid: 45° 28′ N, 9° 10′ E45.4666666666679.1666666666667koordinaadid: 45° 28′ N, 9° 10′ E
Milano asukoht Itaalia kaardil

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardias, Milano provintsi halduskeskus.

Asub Kesk-Euroopast üle Alpide kulgevate teede ristumiskohal; on kanalite kaudu ühenduses Po jõega. Tähtis liiklussõlm, Itaalia suurim tööstuskeskus. Milano on Itaalia jõukaim linn. Milano on ka üks neljast maailma tuntuimast moepealinnast.

Milano asub Po madaliku keskmes Ticino ja Adda jõe vahel. Põhja poole jäävad Alpid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Milano rajasid umbes 390 eKr keldi hõim insuberid. Milano oli nende peamine asula Gallia cisalpinas.[1]

222 eKr vallutasid linna roomlased ja liitsid ta enda riigiga[1]. Roomlased nimetasid teda Mediolanumiks[1] ja sellest tuleb ka linna tänapäevane nimi. Insuberid liitusid Hannibaliga ning sellepärast alistas Rooma riik Mediolanumi 194 eKr uuesti[2]. Keiser Augustuse valitsemise ajal oli Milano Rooma järel suuruselt teine linn impeeriumis. Alates 89 eKr oli ta munitsiipium, Hadrianuse ajal sai kolooniaks ning kujunes Põhja-Itaalia tähtsaimaks linnaks ja liiklussõlmeks[1].

Kui Diocletianus 3. sajandil impeeriumi kaheks jagas, sai Mediolanumist impeeriumi läänepoolse osa pealinn[1]. Mediolanum oli Lääne-Rooma riigi pealinn seni, kuni keiser Honorius selle 404 Ravennasse viis[3].

313 kuulutas keiser Constantinus välja Milano edikti, milles ta tunnistas impeeriumi ametliku usundina kristlust.[4]

452 vallutasid Mediolanumi hunnid. 539 purustati ta sõjas gootidega. Alates 569 kuulus ta langobardidele.[1]

Alates 774 kuulus Milano Frangi riiki, 962. aastast Saksa-Rooma riigi keisrite valdusesse.

1045 kuulutati linnas välja autonoomse valitsusega kommuun ning Milano asus teiste tugevate linnadega nagu Pavia, Cremona, Lodi ja Comoga võitlema ülevõimu pärast Lombardias. Aastal 1162 Milano hävitati Friedrich I Barbarossa käsul ning taastati hiljem Lombardia Liiga abiga.

Aastal 1329 algas Viscontide türannia; 1450–1535 olid võimul Sforzad. Alates 1535. aastast kuulus Milano Hispaaniale, 1706–1797 ja 18151859 Austriale.

Milano oli 1797–1805 Tsisalpiini ja Itaalia vabariigi ning 1805–1815 Itaalia kuningriigi pealinn.

Arhitektuurimälestised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piazza Duomo

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Milano on vana siiditööstuslinn. Ka tänapäeval on tema tekstiili- ja moetööstus maailmakuulsad.

Milanos asub palju tuntuid ettevõtteid, näiteks Giorgio Armani, Dolce & Gabbana, Prada, Versace, Pirelli, Telecom Italia, Alfa Romeo ja Bugatti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 344
  2. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 212
  3. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 197
  4. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 105

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]