Rooma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast Itaalias; vanaaja riigi kohta vaata artiklit Rooma riik.

Rooma

itaalia Roma

Rooma vapp
Rooma vapp
Rooma lipp
Rooma lipp

Pindala: 1 285 km²
Elanikke: 2 651 040 (30. september 2013)[1]

Koordinaadid: 41° 54′ N, 12° 30′ E41.912.5koordinaadid: 41° 54′ N, 12° 30′ E
Rooma (Itaalia)
Red pog.svg

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.

Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus.

Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

Linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik.

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.

Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Servius Tulliuse müür

753. a eKr rajas Romulus pärimuse järgi Rooma linna. 6. sajandil eKr asustasid Roomat etruskid, 387 eKr purustasid linna keldid. Pärast seda ehitati kõiki Rooma 7 küngast ümbritsev linnamüür, niinimetatud Servius Tulliuse müür.

2. sajandil eKr sai Roomast Rooma impeeriumi pealinn. Eriti suurejooneline ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Rooma kaotas suure osa oma tähtsusest 330, kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, ja 404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai Ravenna.

410. aastal rüüstasid Roomat läänegoodid ja 455 vandaalid. 493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn.

Renessansiajal 15.16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael jt.

1527. aastal rüüstas linna Karl V.

17891799 oli Rooma vabariik.

Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tituse võidukaar
Colosseum

Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. 2007. aastal oli Rooma külastatavuselt maailma 11. ja Euroopa Liidus 3. linn[2]. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar ja Aemiliuse sild.

Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume – Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel.

Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika – Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat; San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik.

Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik.

Veel vaatamisväärsusi:

Piazza del Campidoglio panoraamvaade
Suurenda
Piazza del Campidoglio panoraamvaade

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastas elas Roomas 2 754 440 inimest.[3]

2009. aastal koosnes 9,5% elanikkonnast välismaalastest.[4]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna kuulsaimad jalgpalliklubid on AS Roma ja Rooma Lazio.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. URL: http://www.demo.istat.it/bilmens2013gen/index02.html
  2. euromonitor.com vaadatud 2.02.11 (inglise keeles)
  3. istat.it vaadatud 2.02.11 (inglise keeles)
  4. istat.it vaadatud 2.02.11 (itaalia keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]