Johannes XVIII

Allikas: Vikipeedia
Johannes XVIII
Sünninimi Giovanni Fasano
Valitsemisaja algus 25. detsember 1003
Valitsemisaja lõpp juuni või juuli 1009
Eelkäija Johannes XVII
Järeltulija Sergius IV
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev juuni või juuli 1009
Surmakoht Rooma

Johannes XVIII, ladinapäraselt Ioannes XVIII (Giovanni Fasano või Fasanus või Phasianus) oli paavst 10031009. Ta oli 141. paavst.

Giovanni Fasano sündis Roomas preester Ursuse (teistel andmetel Leo) ja Stephania pojana. Ta oli viimane paavst, kes oli vaimuliku poeg. Kirikuloolane J. N. D. Kelly eeldab, et ta võis olla Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi sugulane.

Fasano sai Silvester II ajal San Pietro kardinalpreestriks. Salvador Miranda oletab, et ta võis olla San Pietro in Vincoli kardinalpreester.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII määrati paavstiks Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi poolt ja ta pühitseti ametisse esimesel jõulupühal 25. detsembril 1003, teistel andmetel jaanuaris 1004.

Suhted Prantsusmaaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII ähvardas 1007 Prantsusmaa kuningat Robert II-t, et kui Fleury kloostri pärast tülitsenud Sensi peapiiskop Léotheric (Letericus) ja Orléansi piiskop Foulques I Rooma ei ilmu, paneb ta Prantsusmaa kirikuvande alla.

Mõlemad vaimulikud ähvardasid kloostrilt võtta ära paavstide antud privileegid, mistõttu paavst ähvardas nad panna kirikuvande alla.

Suhted Saksa kuningaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa kuningas Heinrich II külastas 1004 Itaaliat ja krooniti Itaalia kuningaks. Kroonik Thietmar märkis, et paavst soovis kuningaga kohtuda, kuiD Crescenzi oli nende kohtumise vastu.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konstantinoopoli patriarh Sergios II lisas Johannes XVIII nime diptühhoni.

Suhted Briti piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII andis palliumi Canterbury peapiiskopile Ælfheahile (Elphege).

Suhted Saksa piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII taastas 1004 Benedictus VII poolt likvideeritud Merseburgi piiskopkonna.

Ta rajas 1007 või 1008 Bambergi piiskopkonna ja seadis selle paavsti protektsiooni alla.

Ta andis 1008 või 1009 palliumi Trieri peapiiskopile Megingaudile.

Ta kinnitas 1005 Paderborni piiskopkonna privileegid.

Munklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII kinnitas 1004 Saumuri (Salmuriensis) Saint-Florenti kloostri privileegid, 1005 Subiaco kloostri privileegid, 1006 Dijoni (Divionensis) Saint-Bénigne kloostri privileegid, 1008 Fleury (Floriacensis) kloostri privileegid, Beaulieu (Bellilocensi) kloostri privileegid ja 1009 Marseille Saint-Victori kloostri privileegid,

Kanoniseerimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII kanoniseeris 5 Poola märtrit.

  1. Benedictus (Benedykt)
  2. Christian (Krystian)
  3. Isaak (Izaak)
  4. Johannes (Janusz)
  5. Matthias (Mateusz)

Uued kardinalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII määras kardinaliks hilisema paavsti Sergius IV ja Ostia piiskopi Tiberio.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XVIII suri juunis või juulis 1009 Roomas ja maeti kas Lateraani basiilikasse või San Paolo fuori le Mura kirikusse.

Kirikuloolase J. N. D Kelly järgi võis Johannes XVIII vahetult enne oma surma astuda paavsti ametist tagasi, kuna mõnes tolleaegses allikas on tema kohta öeldud, et ta oli San Paolo fuori le Mura kloostri munk.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Antonio Maria Colini: L'epitaffio del fratello di Giovanni XVIII. "Archivio della Società Romana di storia patria" 99, 1976: 333-335.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • William Charles Ziezulewicz: A Monastic Forgery in an Age of Reform. A Bull of Pope John XVIII for Saint-Florent-de-Saumur (April 1004). "Archivum Historiae Pontificiae" 23, 1985: 7-42.
Eelnev:
Johannes XVII
Rooma paavst
10031009
Järgnev:
Sergius IV