Leo XI

Allikas: Vikipeedia
Leo XI
Sünninimi Alessandro Ottaviano de' Medici
Valitsemisaja algus 1. aprill 1605
Valitsemisaja lõpp 27. aprill 1605
Eelkäija Clemens VIII
Järeltulija Paulus V
Sünnikuupäev 2. juuni 1535
Sünnikoht Firenze
Surmakuupäev 27. aprill 1605
Surmakoht Rooma

Leo XI (Alessandro Ottaviano de' Medici, 2. juuni 153527. aprill 1605) oli paavst 1605. Ta oli 232. paavst. Tema hüüdnimi oli Papa Lampo.

Alessandro Ottaviano de' Medici sündis Firenzes Ottaviano de' Medici ja Francesca Salviati neljalapselise pere noorima pojana. Sellest suguvõsast pärinesid paavstid Leo X ja Clemens VII, kuid ta pole nime sarnasusele vaatamata Pius IV sugulane. Tema ema oli Leo X õetütar.

Medici sai haridusalased algteadmised dominiiklase Vincenzo Ercolanolt ja hiljem olid tal dominiiklastega, eriti San Marco kloostriga tihedad sidemed. Ta ihaldas saada vaimulikuks, kuid pärast isa (1546) ja vanema venna surma sai temast oma ema peamine toetaja, kes ei soovinud oma ainsa poja siirdumist kiriku teenistusse. Alessandro löödi oma sugulase, Toscana suurhertsogi Cosimo I poolt San Stefano rüütliks. Ta külastas 1560 Roomat, kus ta kohtus Filippo Neriga, kes olevat talle ennustanud, et ta saab paavstiks, kuid valitseb lühikest aega. Neriga suhtles ta hiljem väga tihti.

Pärast ema surma ordineeriti Medici 22. juulil 1567 preestriks. Ta rõhutas piiskopina Trento kirikukogu otsuste sätestamist oma piiskopkondades ja toetas Rooma kirikute ning Villa Medici restaureerimist. Kardinal Medici eestkostel vabastas Clemens VIII Prantsusmaa kuninga Henri IV kirikuvandest ja hiljem legaadina Prantsusmaal tegutsedes vahendas ta 2. mail 1598 Vervins'i rahu sõlmimist Prantsusmaa ja Hispaania vahel, kuid ta ei suutnud Prantsusmaa kuningat veenda tunnustama Trento otsuseid. Kardinal Medici osales 6 konklaavil 1585–1605.

Ametid[muuda | muuda lähteteksti]

1605. aasta esimene konklaav[muuda | muuda lähteteksti]

Leo XI vapp

Leo XI valiti paavstiks 1. aprillil 1605 Vatikani paavstipalees ja krooniti esimesel ülestõusmispühal 10. aprillil kardinal Francesco Sforza poolt. Ta võttis nime oma sugulase Leo X järgi. Leo XI oli 4. ja viimane Gregorius XIII pühitsetud kardinal, kes valiti paavstiks.

14. märtsist 1. aprillini 1605 toimunud konklaavi viimases voorus osales 60 kardinali, sest konklaavilt lahkus 2 kardinali. Sellel konklaavil olid peamised soosikud kardinal Cesare Baronio, kardinal Medici ja kardinal Paolo Emilio Zacchia. Henri IV oli kardinalidele saatnud 300 000 eküüd, et mõjutada neid toetama oma abikaasa Maria de' Medici sugulast kardinal Medicit. Kardinalide koguhulka arvestades oli valituks osutumiseks vaja saada 40 häält. Baroniuo sai ühes voorus 37 häält, kuid tema vastu asus Hispaania fraktsioon. Leo XI osutus Hispaania kuninga Felipe III vastuseisust hoolimata valituks, sest teda toetasid valdavalt prantslastest ja itaallastest kardinalid. Kardinal Francisco de Ávila kavatses esitada tema vastu veto, kuid veto esitati niivõrd hilja, et see ei jõustunud.

Valitsemisaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Leo XI valitses 26 päeva, mis oli lühim valitsemisaeg Urbanus VII järel. Pärast Leod pole ükski paavst nii vähe valitsenud.

Ta kavatses toetada Saksa-Rooma keisri Rudolf II võitlust türklastega.

Oma kroonimispäeval 10. aprillil sekkus ta jesuiitide vaidlusesse Kastiilia ja Leóni vaimulikkonnaga.

Pühapäeval 17. aprillil peeti Lateraani palees pidulik tseremoonia.

Leo XI määras ametisse komisjoni, mis pidi reformima konklaavi hääletussüsteemi.

Ta vabastas roomlased mõnedest maksudest.

Vastuseisust onupojapoliitikale keeldus ta järgimast soovitusi pühitseda kardinaliks oma sugulast. Seetõttu tagandas Leo XI oma pihiisa ja määras uue pihiisa.

Ta tõstis aadliseisusesse Della Genga suguvõsa, kust hiljem pärines paavst Leo XII.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Leo XI haud

Leo XI suri 27. aprillil 1605 Roomas, olles Lateraani palees toimunud tseremoonia järel külmetanud. Ta maeti Vatikani basiilikasse.

Tema hauamonumendi valmistas Alessandro Algardi.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Anonüümne: Relazione della solenne cavalcata fatta in Roma il dì 17 aprile 1605 per l'andata di N.S. Leone XI a pigliare il possesso in S. Giovanni in Laterano. Roma, Firenze, 1605.
  • Anonüümne: Vita del cardinale di Firenze, che fu papa Leone XI. Roma, Biblioteca Casanatense, ms. 4201.
  • Matteo Baccellini: Orazione dell'allegrezze per la creazione di N.S. papa Leone undecimo. Paris, 1605.
  • Bernard Barbiche: Un légat en voyage: le cardinal de Florence (1596–1598). R. Delort, "Milieux naturels, espaces sociaux. Études offertes à Robert Delort". Paris, 1997: 605–620.
  • Bernard Barbiche: Le grand artisan du traité de Vervins: Alexandre de Médicis, cardinal de Florence, légat ex latere. C. Vidal, F. Pilleboue, "La paix de Vervins 1598". Vervins, 1998: 65–72.
  • Francesco Bocchi: Oratio de laudibus Leonis Undecimi. Firenze, 1605.
  • G. Calvello: Lacrymae in obitu Clementis VIII, et gaudia in assumptione Leonis XI. Paris, 1605.
  • Matteo Cuttini: Oratio funebris de laudibus Leonis XI. 1605.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Alessandro Macchia: Relatione del viaggio fatto da N.S. PP. Leone XI nel pigliare il possesso in S. Giovanni in Laterano. Roma, 1605.
  • O. Poncet: Correspondance de la légation d'Alexandre de Médicis (1596–1598) et de l'intérim de Giovanni Bandini (1598–1599). Roma.
  • Camillo Rinuccini: Descrizione dell'essequie di papa Lione XI. Firenze, 1605.
  • Harriet F. Senie: The Tomb of Leo XI by Alessandro Algardi. "The Art Bulletin" 60, 1978: 90–95.
  • Francesco Venturi: Oratio habita in maiori ecclesia fiorentina in solemni funere Leonis XI. Firenze, 1605.
  • A. del Vita: Di alcune lettere di Leone XI. "Rivista di Biblioteche e Archivi", II, 1924: 220–222.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Clemens VIII
Rooma paavst
1605
Järgnev
Paulus V