Johannes IV (paavst)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes IV.

Johannes IV
Valitsemisaja algus 24. detsember 640
Valitsemisaja lõpp 12. oktoober 642
Eelkäija Severinus
Järeltulija Theodorus I
Sünnikoht Dalmaatsia
Surmakuupäev 12. oktoober 642
Surmakoht Rooma

Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640642. Ta oli 72. paavst.

Johannes sündis Dalmaatsias ja võis mõnedel andmetel pärineda Solinist. Ta oli scholasticus Venantiuse poeg.

Ta siirdus Rooma, oli Honorius I ajal 636 diakon ja seejärel ülemdiakon (kardinaldiakon).

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV pühitseti paavstiks jõululaupäeval 24. detsembril 640, kui Bütsantsi keiser Herakleios I oli teda tunnustanud.

Vakantsiperioodil saatis Johannes kirja Iiri vaimulikele. Tema nimi asus kirjas ülempreester Hilaruse järel. Samas kirjas nimetasid Hilarus ja primicerius Johannes end kiriku asevalitsejateks.

Monoteletismi taunimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV pidas jaanuaris 641 sinodi, milles ta mõistis hukka monoteletismi kui ketserluse. Samuti mõistis ta hukka Konstantinoopoli eelmise patriarhi Sergios I, valitseva patriarhi Pyrrhos I ja Aleksandria patriarhi Cyruse.

Keiser Herakleios I teatas paavstile vahetult enne oma surma saadetud kirjas, et "Ekthesise" koostamise eest vastutas Sergios I.

Kui Pyrrhos I tunnustas "Ekthesist", taunis paavst teda keiser Konstantinos III-le saadetud kirjas. Paavst nõudis, et kõik Konstantinoopoli kuulutusetulpadel asuvad "Ekthesise" tekstid tuleb maha rebida.

Liturgilised otsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV saatis vakantsiperioodil aastal 640 kirja Iiri vaimulikele, Connori piiskopile Dimmale ja Roscrea abtile Cronanile, milles ta keelustas iiri tava pidada ülestõusmispühi juutide ajaarvestuse järgi. Ta hoiatas vaimulikke pelagianismi eest.

Tema ajal ehitati Lateraani palees kabel, mille paavst pühitses Dalmaatsia märtrite Venantiuse, Anastasiuse, Mauruse ja teiste märtrite auks. Sinna kabelisse viidi Dalmaatsia märtrite reliikviaid, mida polnud võimalik kodumaal hoida slaavlaste sissetungi tõttu.

Ordinatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV ordineeris 18 piiskoppi, 18 või 19 preestrit ja 5 diakonit.

Tema ajal sai diakoniks (kardinaldiakon) hilisem paavst Theodorus I.

Misjon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV soovis misjoneerida slaavlasi.

Kristlik eetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV saatis abt Martinuse Dalmaatsiasse ja Istriasse, et ta vabastaks lunaraha eest slaavlaste poolt võetud kristlastest pantvangid.

Johannes IV kultuuriloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV ajal kaunistati mosaiikidega San Venanzio kabel Lateraani basiilikas ja San Stefano kabel. Ta lasi San Venanzio kabeli dekoreerida kahe hõbeornamendiga kaunistatud võlvkaarega.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes IV suri 12. oktoobril 642 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Surres pärandas ta vaimulikele rahalise pärandi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Severinus
Rooma paavst
640642
Järgnev:
Theodorus I