Johannes XI

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib paavstist; Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata lehekülge Johannes XI (Konstantinoopoli patriarh).

Johannes XI
Valitsemisaja algus veebruar või märts 931
Valitsemisaja lõpp detsember 935 või jaanuar 936
Eelkäija Stephanus VII
Järeltulija Leo VII
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev detsember 935 või jaanuar 936
Surmakoht Rooma

Johannes XI (ladinapäraselt Ioannes XI) oli paavst 931935 või 936. Ta oli 125. paavst.

Johannes (Giovanni) oli sündinud Roomas millalgi ajavahemikul 900–910. Kirikuloolase Fuga järgi oli ta paavstiks saades 23-aastane, Domenico Bernini (Berninus) järgi 24-aastane.

Johannese ema oli Tuscolo krahvi Teofilato I (Theophylactus) tütar Marozia. Cremona kroonik Liutprand ja "Liber Pontificalis" märgivad tema isana paavst Sergius III-t ("Liber Pontificalis": Johannes, natione Romanus ex patre Sergio papa), mitmed hilisemad kirikuloolased peavad tema isaks aga Spoleto hertsogit Alberico I-st. Tema vend oli hilisem Spoleto hertsog Alberico II.

Johannes sai paavst Leo VI ajal Santa Maria in Trastevere kardinalpreestriks.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI valiti paavstiks veebruaris või märtsis 931 oma ema Marozia tahtel.

Johannes XI oli sel ajal noorim paavstiks saanud isik. Hiljem on veel nooremalt paavstiks saanud Johannes XII, mõnedel andmetel oli temast noorem ka Benedictus IX.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI sõlmis suvel 932 oma hiljuti lesestunud ema Marozia ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahelise abielu.

Pulmade ajal puhkes tüli Ugo ja Spoleto hertsogi Alberico II vahel, mis viis Alberico üleskutsel alanud ülestõusuni. Detsembris 932 tungisid ülestõusnud Castel Sant' Angelo kindlusesse. Ugol õnnestus põgeneda, kuid Marozia ja paavst vangistati.

Kroonik Liutprand kirjutas, et Rooma uueks valitsejaks saanud Alberico hoidis Johannest Lateraani palees koduarestis ja kohtles teda kui isiklikku orja. Kroonik Flodoard de Reims kirjutas, et paavsti funktsioonid piirdusid seejärel vaid sakramentide andmisega.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bütsantsi keiser Romanos I määras 932 Konstantinoopoli patriarhiks oma 16-aastase poja Theophylaktos I-e ja soovis, et paavst teda tunnustaks. Johannes XI tunnustas Theophylaktost patriarhina ja saatis 933 Konstantinoopolisse legaadid, kes võtsid osa patriarhi ametisse pühitsemisest.

Suhted gallikaani piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI andis bullaga "Auditum est nostris" privileege Autuni piiskopkonnale. Piiskopkond sai muuhulgas õiguse ise piiskoppi valida.

Ta andis palliumi Reimsi peapiiskopile Artaud'le.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI andis 931 palliumi Milano peapiiskopile Elduinile (Ilduino) ja kinnitas piiskopkonna privileegid.

Kloostrireform[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI kinnitas märtsis 931 bullaga "Convenit apostolico moderamini" Cluny kloostri privileegid. Ta andis privileege Déolsi kloostrile.

8. jaanuaril 933 kinnitas ta bullaga "Quotiens illa tribui" Vézelay kloostri privileegid.

Ta andis San Silvestro in Capite kloostrile õiguse ehitada Tiberi jõele vesiveski.

Paavst muretses Toursi peapiiskopile Théobaldile saadetud kirjas Saint-Julien'i kloostri pärast.

Ta mõistis hukka prantsuse aadliku Silvion de Clérieux, kes oli põletanud ühe kloostri.

Uus kardinal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI ajal sai kardinaliks hilisem paavst Leo VII.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes XI suri detsembris 935 või jaanuaris 936. Salvador Miranda järgi võidi ta mürgitada Alberico II korraldusel. Johannes XI maeti Rooma Peetri kirikusse.

Ta oli surres umbes 30 kuni 35 aastane. Hiljem on paavstidest veel nooremana surnud vaid Johannes XII.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Stephanus VII
Rooma paavst
931935 või 936
Järgnev:
Leo VII