Benedictus VI

Allikas: Vikipeedia
Benedictus VI
Valitsemisaja algus 19. jaanuar 973
Valitsemisaja lõpp Juuli 974
Eelkäija Johannes XIII
Järeltulija Benedictus VII
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev Juuli 974
Surmakoht Rooma

Benedictus VI oli paavst 973974. Ta oli 134 paavst.

Benedictus (Benedetto) oli sündinud Roomas ja ta oli Ildebrando poeg.

Benedictus oli Johannes XIII ajal San Teodoro kardinaldiakon.

Saamine paavstiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus VI valiti paavstiks arvatavasti 972. aasta sügisel, Salvador Miranda järgi 20. detsembril 972. Ta pühitseti ametisse 19. jaanuaril 973, kui Saksa-Rooma keiser Otto I oli teda tunnustanud. Tema vastaskandidaadiks oli diakon Franco.

Suhted Saksa piiskoppidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus VI kinnitas 973 Trieri piiskopkonna privileegid.

Talle on omistatud Salzburgi peapiiskopi ja Passau piiskopi tüliga seotud dokumendid, kuid uurijate hinnangul on nende autorlus vaieldav.

Kristlik eetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus VI keelas piiskoppidel võtta ordineerimiste eest tasu.

Kloostrireform[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benedictus VI kinnitas Montserratis asuva San Cecilia, Vézelay ja Sant Pere de Rodesi (Verdaria) kloostrite privileegid.

Tagandamine ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keiser Otto I suri 7. mail 973, kuid tema poeg Otto II pidi tegelema Saksamaa siseprobleemidega. Konsul Crescenzio II juhtimisel puhkes Roomas juunis 974 ülestõus, mille tagajärjel tagandati Benedictus VI ametist ja tema asemel valiti paavstiks diakon Franco, kelle käsul heideti Benedictus VI Castel Sant'Angelo kindlusesse, kus preester Stephanus ta juulis 974 surnuks kägistas. "Catholic Encyclopedia" järgi suri Benedictus VI augustis 974.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Johannes XIII
Rooma paavst
973974
Järgnev:
Benedictus VII