Benedictus VI
| Benedictus VI | ||||||||||||||
|
Benedictus VI oli paavst 973–974. Ta oli 134 paavst.
Benedictus (Benedetto) oli sündinud Roomas ja ta oli Ildebrando poeg.
Benedictus oli Johannes XIII ajal San Teodoro kardinaldiakon.
Sisukord |
Saamine paavstiks [muuda]
Benedictus VI valiti paavstiks arvatavasti 972. aasta sügisel, Salvador Miranda järgi 20. detsembril 972. Ta pühitseti ametisse 19. jaanuaril 973, kui Saksa-Rooma keiser Otto I oli teda tunnustanud. Tema vastaskandidaadiks oli diakon Franco.
Suhted Saksa piiskoppidega [muuda]
Benedictus VI kinnitas 973 Trieri piiskopkonna privileegid.
Talle on omistatud Salzburgi peapiiskopi ja Passau piiskopi tüliga seotud dokumendid, kuid uurijate hinnangul on nende autorlus vaieldav.
Kristlik eetika [muuda]
Benedictus VI keelas piiskoppidel võtta ordineerimiste eest tasu.
Kloostrireform [muuda]
Benedictus VI kinnitas Montserratis asuva San Cecilia, Vézelay ja Sant Pere de Rodesi (Verdaria) kloostrite privileegid.
Tagandamine ja surm [muuda]
Keiser Otto I suri 7. mail 973, kuid tema poeg Otto II pidi tegelema Saksamaa siseprobleemidega. Konsul Crescenzio II juhtimisel puhkes Roomas juunis 974 ülestõus, mille tagajärjel tagandati Benedictus VI ametist ja tema asemel valiti paavstiks diakon Franco, kelle käsul heideti Benedictus VI Castel Sant'Angelo kindlusesse, kus preester Stephanus ta juulis 974 surnuks kägistas. "Catholic Encyclopedia" järgi suri Benedictus VI augustis 974.
Välislingid [muuda]
- Artikkel Benedictus VI kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Benedictus VI kohta. (inglise keeles)
- Benedictus VI dokumendid.
Kirjandus [muuda]
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
| Eelnev: Johannes XIII |
Rooma paavst 973–974 |
Järgnev: Benedictus VII |