Sergius III

Allikas: Vikipeedia
Sergius III
Valitsemisaja algus 29. jaanuar 904
Valitsemisaja lõpp 14. aprill 911
Eelkäija Leo V
Järeltulija Anastasius III
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 14. aprill 911
Surmakoht Rooma

Sergius III oli paavst 904911. Ta oli 119. paavst.

Sergius (Sergio) sündis Roomas. Ta oli Benedictuse (Benedetto) poeg ja pärines aristokraatlikust suguvõsast.

Paavst Marinus I ordineeris Sergiuse alamdiakoniks, Stephanus V diakoniks (kardinaldiakon), Formosus aga Caere piiskopiks. Sergius osales jaanuaris 897 Roomas toimunud laibasinodil, kus tühistati Formosuse otsused ja tema poolt läbi viidud ordinatsioonid. Sinodi otsusega jäi Sergius ilma piiskopi ametist ja pühitsusest ning Stephanus VI ordineeris ta preestriks.

Pärast paavst Theodorus II surma valisid Stephanus VI pooldajad Sergiuse detsembris 897 Lateraani basiilikas paavstiks, kuid Spoleto hertsogi Lamberto nõudel pidi ta ametist loobuma. Paavst Johannes IX ekskommunitseeris Sergiuse 898 toimunud Rooma sinodil, kuna Sergius ei soostunud laibasinodil osalemise eest andestust paluma, mistõttu ta pidi siirduma eksiili.

Kui vastupaavst Christophorus haaras 903 Roomas võimu, tuli Sergius eksiilist tagasi ja tungis Spoleto hertsogi Alberico I abil Rooma.

"Liber Pontificalis" ja Cremona kroonik Liutprand märgivad, et Sergiusel oli mitteametlik suhe Tuscolo krahvi ja konsuli Teofilato I (Theophylactus) tütre Maroziaga ning neil sündis 910. aasta paiku poeg Giovanni (Johannes), kellest sai hiljem paavst Johannes XI ("Liber Pontificalis": Johannes, natione Romanus ex patre Sergio papa). Krahv koos oma abikaasa Teodoraga olid Sergius III ajal mõjukamad isikud Roomas.

Paavstiks saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III valiti paavstiks jaanuaris 904 Stephanus VI toetajate poolt ja pühitseti ametisse 29. jaanuaril. Ta oli Formosuse järel teine varem ekskommunitseeritud isik, kes sai paavstiks.

Sergius III pidas oma ametiaja alguseks detsembrit 897, mistõttu tema arvates pidasid vahepealsel ajal valitsenud paavstid Johannes IX, Benedictus IV, Leo V ja Christophorus seda ametikohta ebaseaduslikult.

Leo V mõrvamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III lasi paavstiks saades Castel Sant' Angelo kindluses kägistada surnuks oma eelkäija Leo V ja vastupaavst Christophoruse.

Laibasinodi otsuste kehtestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III tühistas 898 toimunud Rooma ja Ravenna sinodite otsused, mis olid kuulutanud kehtetuteks laibasinodi korraldused. Sergius III viis jõusse laibasinodi korraldused, mille alusel tunnistati Formosuse ordinatsioonid ja otsused kehtetuteks. Sergius III kohustas, et Formosuse poolt ordineeritud vaimulikud tuleb uuesti ordineerida.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga[muuda | muuda lähteteksti]

Troonipärijat ihaldanud Bütsantsi keiser Leo VI otsustas 9. jaanuaril 906 abielluda neljandat korda, kuid Konstantinoopoli patriarh Nikolaos I Mystikos taunis keisri abielu Zōē Karbōnopsinaga ja leidis, et see on kanoonilisele õigusele mittevastav.

Patriarh soovis saada toetust ka Roomast, kuid Sergius III saatis Konstantinoopolisse legaadid, kes andsid õiguse keisrile, kuna tema eelmised abikaasad olid surnud loomulikku surma, mistõttu patriarh tagandati samal aastal ametist ja saadeti eksiili. Catholic Encyclopedia järgi eemaldas patriarh paavsti nime diptühhonist, kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi aga eemaldati hiljem diptühhonist hoopis tema järeltulija Anastasius III nimi.

Suhted Itaalia piiskoppidega[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III toetas Ravenna peapiiskoppi Johannest, kelle alasid ründas Istria markkrahv.

Teoloogilised otsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III teatas gallikaani piiskoppidele saadetud kirjas, et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.

Munklus[muuda | muuda lähteteksti]

Aquitaine'i hertsog Guillaume I andis 910 rajatud Cluny kloostri Sergius III jurisdiktsiooni alla.

Uued piiskopkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III asutas mitu Briti piiskopkonda.

Uued kardinalid[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III ajast on teada 6 uut kardinali. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid Anastasius III, Lando ja Johannes X.

  1. Anastasius (Anastasio)
  2. Christophorus (Cristoforo)
  3. Chrysogonus (Crisogono)
  4. Ildebrandus (Ildebrando)
  5. Johannes (Giovanni)
  6. Lando (Landone)

Sergius III kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III taastas laibasinodi ajal maavärinas hävinenud Lateraani basiilika.

Ta oli esimene paavst, keda on kujutatud müntidel.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Sergius III suri Roomas 14. aprillil 911 ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Leo V
Rooma paavst
904911
Järgnev
Anastasius III