Kasutaja:LAviki

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hakatuseks[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedias kirjutamiseks olen juba mõnda aega hoogu võtnud, aga ikka on mõni tähtajaline kirjatöö enne tulnud ära teha, viimane veebruari lõpuks. Kui siis vaimu virgutava tegevuse järele ringi vaatasin, hakkaski silma tõlketalgute üleskutse. See paistis otse saatuse sõrmena minu poole osutavat.

Sisseelamiseks alustasin muidugi juhenditest, aga reeglitesse süvenemise asemel olen hakanud vaatama, kuidas teised on teinud, avades huvipakkuvaid elemente sisaldavaid kohti redigeerimisvaates ja siis katse-eksituse teel liivalosse ehitada püüdes.

Eelistan kirjutada asjadest, mille kohta tahan ka ise rohkem teada saada. Teemakohaste allikate otsimine, nende läbivaatamine ja sõelalejäänust terviku kokkupanemine on tegevus, mis teeb selgemaks nii üldpildi kui ka detailid. Aga ainult siis on kirjutaja vaba käsitletavat sisu ka lugejale arusaadavalt ja ladusalt esitama. Oma erialasest taustast ja tegevusest lähtuvalt kuuluvad minu teemaderingi elektrotehnika, elektroonika ja IKT, eelkõige nende valdkondade praktiline pool.

Kolm aastat hiljem[muuda | muuda lähteteksti]

Arvan. et nüüd, kui olen kolm aastat viki artiklite kirjutamise ja kohendamisega tegelenud, hakkab õpipoisi aeg läbi saama, nii et võib teha mõningaid tähelepanekuid ja tagasi vaadata.

Kolm aastat on ka küllalt pikk aeg, et hakata enda alustatud artikleid järgemööda üle vaatama ja sisu värskendama. Põhjusi on selleks küllaga:

  • nii mõndagi uut on juurde tulnud, üht-teist tarbetuks või ajalooks muutunud;
  • enda teadmised täienevad samuti kildhaaval ja pilk haarab laiemalt;
  • ka vikitarkusi on juurde tulnud;
  • artiklite ülevaatamisel jääb silma väiksemaid ja suuremaidki vigu (nii omasid kui ka ühiste jõupingutuste tulemusena lisandunuid).

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Põhimõistete lahtiseletamisel vaatan esmalt järele, mis on juba kirjas usaldusväärsetes teatmeallikates, sealhulgas Eesti Entsüklopeedias ja TEA e-Entsüklopeedias ning loomulikult teiskeelsete vikide vastavates artiklites.

ÕS ja EKSS brauseri lemmikute ribal leiavad samuti õige sagedast kasutamist sõnade õigekirja kontrollimisel, tähenduse (mõiste sisu) piiritlemisel/täpsustamisel ja sünonüümide leidmisel.

Terminoloogia küsimustes on käepärast Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas ESTERM erialased veevisõnastikud Keeleveebis.

Enamasti tuleb ka teemakohasel guugeldamisel välja artikli jaoks kasuliku teavet.

Vikitõlkimisest[muuda | muuda lähteteksti]

Mõne artikli lugemisel jääb mulje, et kirjutaja arvates tähendab tõlkimine inglise viki artikli sõnade asendamist eestikeelsete, seejuures esimesena meelde tulevate vastetega. Niisuguseid artikleid ei saa täpsemate tõlkevastete leidmise või sõnade ümbertõstmisega korda teha, vaid tuleb lähtetekst üles otsida või lisaallikaid kasutada. Inglisekeelsed artiklid on tihtipeale ka laialivalguvad, rohkete kordamiste ja ümberütlemistega (täiendajaid ja parandajaid ülemäära palju!), võrreldes nt enamiku saksa ja soome artiklitega.

Sõna-sõnalt ei tõlgita teatavasti ka autoriõiguse objektiks olevat kirjandusteost (raamatut, artiklit), kuid nõutav on algupärandi sisu ja stiili adekvaatne edasiandmine. Hoopis vabamalt saab kasutada teiste vikipeediate materjale. Vikitõlke tähendust ja võimalusi on seletatud nt tõlketalgute juhendis: tarbetekstide tõlkimine kujutab endast oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomist. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.

Millest ma toimetamisel lähtun[muuda | muuda lähteteksti]

Toimetamist vajavates artiklites on peale keelelise ja vormistusliku külje sagedaseks puuduseks juba olemasolevate artiklite kordamine ja takerdumine kõrvalteemadesse, nii et põhisisu jääb nende varju. Vikipeedia poole pöördutakse eelkõige siiski teatava kindlalt piiritletud teabe saamiseks.

Toimetamisel püüan esile tuua vaadeldava mõiste tuuma ja tema koha üldisemas mõistesüsteemis. Artiklist hargnevatele teemadele saab ju viidata. Üldjuhul – mida laiahaardelisem mõiste, seda lühem artikkel.

Sageli vajavad artiklid (nii mõnedki neist on alustatud juba kümme aastat tagasi) värskendamist ja uute andmetega täiendamist, samuti aegunud materjalist puhastamist või selle ajaloo alajaotisse tõstmist.

Tüüpvigadena torkavad silma eksimused tähistestandardite nende nõuete vastu, et füüsikaliste suuruste tähised peavad olema kaldkirjas ja mõõtühikute tähised püstkirjas, õige sageli on mõttekriipsu asemel sidekriips. Inglisekeelsetest allikatest pärinevates arvandmetes unustatakse kümnendmurdudes mõnikord punkt komaga asendada.

Jälle viga![muuda | muuda lähteteksti]

Artiklit kirjutama asudes teen kõigepealt kindlaks mõiste koha juba olemasolevate Viki-artiklite hierarhias, et seostuvates teemades viidata juba olemasolevale. Kirjutamisel tuginen vähemalt kolme usaldusväärse allika andmetele (eri keeltes), kontrollin iga fakti ja oskussõna kasutust (ka terminivariantide tegelikku levikut guugeldamise teel), viimistlen korduvalt (vähemalt nädala jooksul) üle lugedes sõnastust, käin teksti spelleriga üle … ja kui ma siis salvestatud artikli mõne aja pärast taas avan, siis esimese asjana torkab selles silma mõni viga, olgu see lihtne näpukas või vorminduse aps, aga tihtipeale ka sisuvääratus.

Ega vigu polegi võimalik täielikult vältida, küll aga saab nende arvu ikka ja jälle vähendada. Nii leiab ka Murphy:

  • Avastamatud vead on lõputud oma mitmekesisuses, vastupidi avastatavaile, mille arv juba oma määratluse järgi on piiratud.
  • Igasugune fakt, nimi, arv, mis on silmanähtavalt õige ning mida pole mõtet kontrollida, on suure tõenäosusega vale.
  • Kui viga avastatakse ja parandatakse, siis selgub, et alguses olid asjad õigesti.


Statistika (20.04. 2012 kuni 04.05.2015)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Avalikud muudatused 965
  • Muudetud lehekülgi 765
  • Alustatud leheküljed 352
  • Toimetatud lehekülgi 314
  • Pisimuudatusi 119
  • Üles laaditud pilte 38
  • Muudatusi kokku 1135

2017[muuda | muuda lähteteksti]

Statistika (20.04. 2012 kuni 30.12.2017)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alustatud lehekülgi: 531
  • Muudetud lehekülgi: 1 279
  • Resümeega muudatusi: 758
  • Pisimuudatusi (märgisega): 198
  • Suuri muudatusi (>1000 baidi) 376
  • Üles laaditud pilte: 43
  • Üles laaditud Commonsisse: 10
  • Muudatusi kokku 1 626
  • All projects 1,961


Alustatud artiklid (aprill 2012 kuni detsember 2017)[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrotehnika Elektroonika Raadio ja TV IKT Varia
Säästulamp Elektrooniline paber Mikrolained Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Metroloogia (füüsika)
Elektroforees E-luger F-konnektor Modulatsioon Ühikute detsimaaleesliited
Isetühjenemine Optoelektroonika Poollainedipool Ortogonaalne sagedustihendus Juhend:Tabelite tegemine
Keelrelee Pooljuhtlaser Yagi antenn VGA-pistikühendus Resonaator
Magnetkontakt Laserdiood Logoperioodiline antenn Elektrisignaal Tulekahjuandur
Lainejuhe Pöördhõive Paraboolantenn Ajakonstant Akustilised pinnalained
Planaarantenn Supressordiood Suundantenn Mahutavus (andmekandja) Eelisarvurida
Lainetakistus Gunni diood Laviindiood Fraktaalantenn E-rida
Suhteline dielektriline läbitavus Pooljuhtrelee Raadiosignaal Sideliin Gaasigeneraator
Sagedusfilter Magnetron Isotroopkiirgur Traatside Trükiplaat
Lülitus Güraator Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus Optiline side Mõõde
Takistuse temperatuuritegur Pinnalainefilter Efektiivne kiirgusvõimsus Valgusjuhe Näidik
Püsivooluallikas Elektroonikakomponent Transponder Satelliitside Mõõtühik
Elektromagnetspekter Memristor Raadiomajakas Sidesatelliit CGS-süsteem
Ultraviolettkiirgus Elektroonikalülitus Raadiolokatsioon Satelliitnavigatsioon MKSA-süsteem
Pulkpistik Operatsioonvõimendi Modulaator Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem Mahutavus (laevandus)
Elektrivõrgu-pistikupesa Eksimeerlaser Demodulaator Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Maailmaaeg
Moodulpistikühendus IGCT-türistor Raadio Automaatne asukoha määramise süsteem Rahvusvaheline aatomiaeg
Schuko-pistikupesa Toiteadapter Pikklaine Naviseade Efemeriidiaeg
XLR-konnektor Elektrongeneraator Detektorraadio Modulatsioon (ülekandetehnika) Kellaaeg
Primaarelement Võimendi Audion-vastuvõtja Koodek Termiline energia
Tsinksüsielement Trükilülitus Heterodüün MHL-liides Navigatsioon
Leeliselement Analoogelektroonika Stereodekooder WirelessHD Kvartskell
Tsinkõhkelement Ventiil (elektriõpetus) RDS MPEG-2 Ferriit
Liitiumelement Pingestabilisaator Autoraadio MPEG-4 AVC Energiatehnika
Hõbeoksiidelement Pinge impulss-stabilisaator Helivõimendi H.265/HEVC Energiamuundur
Nööpelement Elektronseadis Audiovõimendi Aktiivsusmonitor Radiaator
Sekundaarelement Integraallülitus Netiraadio Audiovorming Eraldusvõime
Püsivooluallikas Pildisensor Digitaalringhääling Chromecast Kaamera
Püsipingeallikas Pildiandur DAB-raadio TIFF Aparaat (tehnika)
Elektrood CCD-sensor Dolby Digital Värvisügavus Luumen
Katood CMOS-sensor DTS Andmetöötlus Püsimagnet
Anood Elektromehaaniline mikrosüsteem Stereokeskus Kasutajakonto Värvsus
Nominaalpinge MEMS Tuuner Kasutajanimi Värvitemperatuur
Faasijuht Inertsiaalandur Ressiiver Mälupesa Värvimudel
Neutraaljuht Liikumisandur AV-ressiiver Sisselogimine Värviesitus
Kaitsejuht PIR-andur Kodukino Telemeetria Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Võnkering Halli andur Kuvari eraldusvõime Vorming Valgussäritus
Vooluring Temperatuuriandur Videomagnetofon Valgusvoog
Hüvetegur Takistustermoandur Televisioonisüsteem Valgusviljakus
Elektriahel Taimer Televisioonikanal Valgustustihedus
Elektrigeneraator Nutikell Full HD Valgustugevus
Elektrongeneraator Müra (elektroonika) Ultrakõrglahutusega televisioon Valgushulk
Ajakonstant Soojusmüra DVB-S Trükkimine
Magnetahel Signaali-müra suhe Mobiiltelevisioon Trükitehnika
Absoluutne dielektriline läbitavus Loogikalülitus Digiboks Trükipoogen
Suhteline magnetiline läbitavus EI-loogikaelement Ruuporantenn Arvestuspoogen
Magnetiline läbitavus Schottky barjäär Diktofon Energiamärgis
Dielektriline läbitavus Sisefotoefekt Helimoonutus Etalon
Suhteline magnetiline läbitavus Faasilukk Helitehnika Fotomeetria
Absoluutne dielektriline läbitavus Pingega tüüritav ostsillaator Füüsikakonstant Helivõimendussüsteem Heledus
Magneetikud Faasidetektor Kuular Intensiivsus (füüsika)
Hüsterees Ekvalaiser Kuuldeaparaat Kandela
Sumbumus Videosignaal Magnetofon Trükikiri
Magnetvõimendi Videokaamera Mikrofon Taatlemine
Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend Videosalvesti Vinüülplaadimängija SI-süsteemi ühikud
Elektrivool Videotehnika Dünaamikaulatus Ruuminurk
Alalisvooluühendus FTA vastuvõtja HDR video Regulaator
Skinnefekt TVS-diood AMOLED Radiomeetria
Mahutavus (keemiline vooluallikas) Audiosignaal Raamatuformaat
Diferentsiaaltakistus Fotoresist Poogen (paber)
Elektriarvesti Integraallülitus Petrooleumilamp
Magnetomotoorjõud Mikroelektroonika Paberiformaat
Püroelekter Mikrolülitus Orbrida
Halli efekt Pooljuhttehnoloogia Mõõt (mõõtevahend)
Sildlülitus Sumisti (tehnika) Klaaskeraamika
Võnkemood Valgusdiood Kuva
Vastastikune induktsioon Polümeerelektroonika Köide
Lainemood Köitmine
Elektrotehniline teras Mikrotehnoloogia
Magnetiline hüsterees Küljendamine
Ferriit (elektrotehnika) Luminofoor
Galvaaniline sidestus Legeerimine
Galvaaniline eraldus Lamp
Voolutangid Ladumine (trükindus)
Ampertangid Kompressor
Elektronjuhtivus Skeem
Ruumlaeng Füüsikakonstant
Akutööriist Füüsikaseadus
Alajaam Kiirgus
Ampermeeter Formaat
Dielektriline polarisatsioon Kere (tehnika)
Elektrikilp Eboniit
Elektriline dipoolmoment Polüuretaan
Elektripaigaldis Poster
Elektritarviti Stroboskoopiline efekt
Elektrivoo tihedus
Elektromagnet
Elektromagnetiline ballast
Elektrooniline ballast
Energiakulumõõtur
Gaaslahendus
Gaaslahenduslamp
Halogeenlamp
Huumlamp
Hämardamine
Impulsslamp
Induktsioonpliit
Ionisatsioon
Juhistik
Kaarlahendus
Keraamiline pliit
Kodumasin
Kodutehnika
Kohvimasin
Kompaktluminofoorlamp
Koroonalahendus
Külmkapp
Külmkatoodhuumlamp
Liiteseadis
Magnet
Magnetiline moment
Magnetiline induktsioon
Magnetvoog
Magnetvälja tugevus
Maxwelli võrrandid
Metallhalogeniidlamp
Multimeeter
Mõõteriist
Mõõtevahend
Naatriumlamp
Nihkevool
Nõudepesumasin
Pardel
Pesumasin
Sädelahendus
Tolmuimeja
Valgusallikas
Valgustehnika
Valgusti
Valgustus
Valgustus (tehnika)
Wheatstone'i sild
Välklamp
Kereühendus
Maandustakistus
Piksekaitse
Potentsiaaliühtlustus
Uitvool
Elektriinsener
Alalispingemuundur
Dielektrik
Dünamo
Faraday puur
Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur
Galvanotehnika
Kõrgendav pingemuundur
Maaühendus
Magneto
Staator
Sünkroonmasin
Varjestamine
Vastandpolaarne pingemuundur
Sammupinge
Elektriisolatsioon

Minu spikrid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikli osade kodeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Alustamise näide:

'''Viki''' ([[havai keel|havai keeles]] ''wiki'', 'kiire') on ...

Tekstielementide kodeerimiseks on Liivakasti tööriistad; vt ka Juhend:Lehekülje redigeerimine.

Siselink (artikli sees olev viide Eesti Vikipeedia artiklile): nt [[seadis]] , [[seadis]]e, [[lamp|lambi]]

Viide artikli osale: [[Artikli pealkiri#Alapealkiri | alapealkiri uuesti või muu lausesse sobiv väljend]], nt
[[Liitiumioonaku#Ehitus|ehituse]]
Viide võõrkeelse Wikipedia artiklile, nt [[:en:Michael Faraday|M. Faraday (ingl k)]]

Viide andmeallikaletekstis viidatava sõna või lause järele: <ref> ... </ref>

Viited tulevad artikli sisuosa lõppu lisatud malli {{Viited}} asemele

Viide põhjalikumale artiklile (harilikult alapealkirja all); nt {{vaata|Optika}} esitub artiklis kujul

Next.svg Pikemalt artiklis Optika


Pildid (Vikipeedia:Piltide kasutamine)

Artiklisse saab valida vaba litsentsiga pilte Commonsist (Use this file). Et kasutada enda tehtud pilti, tuleb see enne oma pildifailide hulgast Commonsisse üles laadida. Selleks avada Vikipeedia lehel menüüst (vasakus veerus tööriistade hulgast) Faili üleslaadimine, kus avaneb Commonsi üleslaadimisviisard.

Pildi nimi ja vormingutähis (png joonisel, jpg fotol, gif animatsioonil) kokku moodustavad failinime.

Pildi lisamiseks kirjutada:

[[Pilt:Pildi nimi.png|pisi|Pildiallkiri]] väike pilt raamis paremal. Vajadusel lisada muid parameetreid:
  • laius pikslites, nt |pisi|300px| (pisipildi vaikelaius on 220 px)
  • paigutus: |vasakul| (tekst jääb paremale), |keskel| (külgedel ilma tekstita)
  • raamistus: kui |pisi| asemel kasutada |ääris|, ümbritseb pilti ühekordne raamjoon, kui |ääriseta| , siis on pilt ilma raamita (allkiri ilmub sel juhul ainult pildile osutamisel)

Pildid üksteise kõrvale: kõige välimine (paremal) tavavormingus, järgmised nii:

<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Pildinimi.png|pisi|Pildi allkiri]]</div>

Pildigallerii: Võib võtta liivakastist või ka ise määrata sobiva laiuse, kõrguse ja piltide arvu, nt

<gallery widths="155" heights="175" perrow="4">
:Galleriile üldpealirja panemiseks kirjutada algusreale: <gallery caption="Üldpealkiri">


Tabelit saab alustada Liivakastis (vt ka Juhend:Tabelite tegemine


Valemid; vt ka Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine

Valemid kirjutatakse märgendite <math> ja </math> vahele. Kõik käsud algavad märgiga \
Valem uuest reast taandega
:<math>…</math>
Valemi elemendid Kirjutada Esitub kujul
Murrud \frac{3}{4} + \left(\frac{a}{b + c}\right) ehk {3\over4}
Juured \sqrt a - \sqrt[3]{abc}
Astmed x^2 + a^{n+1}
Indeksid a_2 - C_{p}
Tehtemärgid \cdot \times \pm \sim \simeq \leqq \geqq \equiv \approx
+ -

pluss ja miinus klaviatuurilt
Kreeka tähed \alpha \beta \gamma \delta \varepsilon \eta \vartheta \lambda \mu
\pi \rho \varrho \sigma \tau \upsilon \varphi \psi \omega
\Gamma \Delta\Theta \Lambda \Pi \Sigma \Phi \Psi \Omega


Püstkiri, nt
ühikud, indeksid
\text{W}, x_{\text{r}}, L_{\text{max}}
Suurem vahe a \, b \; c \ d \quad e

Matemaatika märgid ja kreeka tähed tekstis (Liivakastist Erimärgid > Sümbolid. Wordi Lisa-menüüst > Ω Sümbol)

Vajalik märk või täht Kirjutada teksti
−   ±   ⋅   ×  ÷   ≠    ≤   ≥
≈   ∞   ‰   °   ∅   √   /tühik/
&minus; &plusmn; &sdot; &times; &divide; &ne; &le; &ge;
&asymp; &infin; &permil; &deg; &empty; &radic; &nbsp;
α   β   γ   δ   ε   η   λ   μ   π   ρ
σ   τ   φ   ω   Δ   Σ   Φ   Ψ   Ω
&alpha; &beta; &gamma; &delta; &epsilon; &eta; &lambda; &mu; &pi; &rho;
&sigma &tau; &phi; &omega; &Delta; >&Sigma; &Phi; &Psi; &Omega;


==Viited==

(vt ka Mall:Viited, korduvviited: Vikipeedia:Viitamine)

{{Viited}}


==Vaata ka==

(artikli sisuga seotud teised viki artiklid)

*[[Vikipeedia artikkel]]


==Allikad== või ==Kirjandus==

(artikli kirjutamisel aluseks olnud raamatud, artiklid, veebilehed vm)

*Autori nimi. Raamatu pealkiri. Ilmumisaasta) (raamat)

*Autori nimi. Artikli pealkiri – Perioodikaväljaande pealkiri. Ilmumisaasta) (artikkel)

*[http://... ...] (veebileht; loetelus jääb näha veebiaadressi tühiku järel olev tekst, nt artikli pealkiri, keel; kui nurksulud ära jätta, tuleb kirjesse ka veebiaadress)


==Välislingid==

(viited artikli teemat põhjalikumalt käsitlevatele veebilehtedele)

*[http://... ...]

- - - - - - - - -

[[Kategooria:...]] (vt ka Juhend:Kategooriad). Kui kuulub mitmesse kategooriasse, siis eraldi kirjed üksteise alla.

Uue kategooria loomine:
  • lisada artiklile uue kategooria märge: [[Kategooria:...]] ja salvestada artikkel
  • avada tekkinud punane link
  • lisada ülemkategooria ja salvestada.

- - - - - - - - -

Interviki link (artikli sidumiseks teiskeelsete vikidega): pärast artikli salvestamist Vali keel (vasakus veerus); avanenud keeleloendis kirjutada lingitava maa lühend (en de fi ru) ja artikli pealkiri selle maa vikis > Lingi leheküljega > Kinnita.

Vajadusel linki muuta tuleb enne kustuda vale link: Redigeeri linki > [edit] > eesti keele (et) real klõpsata prügikastil > [save]

- - - - - - - - -

Tõlkeviide (vt Mall:Tõlgitud leht)

Nt kui kasutati Saksa viki artiklit Diode, siis kirjutada Arutelu lehele
{{tõlgitud leht|de|Diode}}

Selle asemel võib kasutatud vikile viidata ka resümees

- - - - - - - - -

Ümbersuunamine põhiartiklile
#suuna [[Sihtartikli pealkiri]]

- - - - - - - - -

Täpsustuslehekülg: {{täpsustus}} esitub kujul

Täpsustuslehekülg See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral palun täpsusta linki leheküljel, mis siia viitab.

- - - - - - - - -

Allkiri ja ajatempel (ainult rubriigis Arutelu, teksti lõpus): ~~~~


Enda tehtud joonise salvestamine Windowsi kausta Pildid (või Fotod)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Joonis skaneerida (skanneri või universaalprinteriga) ja salvestada (PDF-failina) teeki Dokumendid.
  • Avada kaustast Minu dokumendid see PDF-fail programmiga Adobe Reader (hiire paremklõpsu alt) ja lõigata välja pilt tarvilikus suuruses (selleks on mugav kasutada Adobe Readeri Edit-menüüst Take a Snapshot tööriista, sest see salvestab väljalõigatud osa kohe arvuti puhvermällu).
  • Avada uus Wordi leht ja kleepida sinna puhvrist pildifail.
  • Kui pildile pole vaja teksti lisada, valida paremklõpsuga avanenud hüpikmenüüst Salvestada pildina ja pilt salvestub teeki Pildid.
  • Pildile teksti kirjutamiseks valida (enne salvestamist) Pildiriistad > Vorming > Murra teksti ridu: Pilt teksti taha. Kursori viimiseks vajalikku kohta kasutada reavahetuse ja tühiku klahve ning nooleklahve.
    • Kui kasutatakse võõrkeelse tekstiga faili (Wikimedia Commonsist), siis kirjutada asendatavate sõnade peale paraja suurusega tekst, tõsta see esile ja üle valada valge värviga (Wordi Avaleht > Varjustus)
  • Et tekst jääks pildi külge kinni, printida pilt PDF-failiks (printerite valiku hulgas peab olema PDFCreator või Microsoft Print to PDF), printeri Sätted: Prindi praegune lehekülg.
    • Lõpuks lõigata lisatud tekstiga pildiosa uuesti välja ja Salvesta pildina teeki Pildid.


Kuidas saada mõttekriipsu[muuda | muuda lähteteksti]

Sidekriips (-) on mõeldud sõnaosade sidumiseks. Mõttepauside tähistamiseks, samuti kuni-märgina numbrite vahel on ette nähtud mõttekriips; valida on lühem ehk en-kriips (–) ja pikem ehk em-kriips (—).

Mõttekriipsu võib saada mitut moodi:

  • kasutada täisklaviatuuriga arvuti numbriklaviatuuril miinusmärgi klahvi (paremal ülal):
    • lühike mõttekriips (–): Ctrl + miinusklahv
    • pikk mõttekriips (—): Crtl + Alt + miinusklahv
  • kahe järjestikuse sidekriipsuga. Et kaks sidekriipsu (--) muutuks alati mõttekriipsuks (‒):
    • avada Wordi Lisa-menüüst Ω Sümbol > Veel sümboleid
    • märgitabeli lehe allosas valida Märgikood: 2013 ja klõpsata Automaatkorrektuur
    • kirjutada kasti Asendatav kaks järjestikust sidekriipsu -- ja klõpsata Asenda

Mõned teavitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 13. detsember 2012
Panuse eest tehnika-alastesse artiklitesse Tunnustäht kaastöö eest
Väärt artikliloome eest. Ivo (arutelu) 13. detsember 2012, kell 10:36 (EET)
  • 26. veebruar 2016
You just made your thousandth edit; thank you for being a great contributor! − 1 a

/Tegid just omatuhandenda muudatuse. Aitäh, et oled viljakas kaastööline/

  • 25. august 2016
Andres tänas sind muudatuse eest leheküljel "‪Füüsikakonstant".‬
  • 21. november 2016
Sinu kasutajaõigusi muudeti. Sind lisati rühma: ‪Usaldatud kasutajad.‬
Usaldatud kasutajate loend
  • 26.mai 2017

Esitan Kuu vikipedist, mai 2017 kandidaadiks kasutaja LAviki (kaastöö) elektromagnetismi alaste artiklite koostamise ja toimetamise eest. Andres (arutelu) 26. mai 2017


Kasutaja:LAviki Lembit Abo, abole@hot.ee