Füüsikaline suurus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab antud objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha massiks 13 kg on 13 füüsikalise suuruse – massi – arvväärtus ja kg mõõtühik, milles massi mõõdeti.

Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused.

Suurust väljendatakse selle arvväärtuse ja mõõtühiku korrutisena. Kuigi mõõtmisel saadakse suuruste väärtuseks alati ratsionaalarvud, vaadeldakse füüsikateooriates suurusi tavaliselt reaalarvulistena.

Ühikud ja dimensioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mõõtühik

Üldiselt eelistatakse ja eeldatakse tänapäeval SI-süsteemi ühikute kasutamist nende laialt levinud rakendatavuse ja hõlpsa kasutuse tõttu.

Dimensioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Dimensionaalanalüüs

Dimensiooni mõiste füüsikas võttis esmakordselt kasutusele Joseph Fourier aastal 1822.[1] Tava kohaselt rühmitatakse füüsikalised suurused dimensioonide alusel vastavalt põhisuurustele, millel igaühel on oma dimensioon.

Põhisuurused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rahvusvaheline suuruste süsteem

Põhisuurusteks on suurused mis on looduses eristatavad ja mida ei saa avaldada läbi teiste suuruste. Seega saab kõiki teisi suurusi esitada erinevate põhisuuruste kombinatsioonidena. Seitse põhisuurust on loetletud Rahvusvahelises suuruste süsteemis (ISQ) ja neile vastavad SI-süsteemi ühikud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fourier, Joseph. Théorie analytique de la chaleur, Firmin Didot, Paris, 1822. (In this book, Fourier introduces the concept of physical dimensions for the physical quantities.)