Mine sisu juurde

Paberiformaat

Allikas: Vikipeedia
Paberipakid formaadis A0–A8
(foto Barcelona Teadusmuuseumist)

Paberiformaat on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorgaisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

A0-poogna jaotused

Standard määrab kindlaks neli seeriat (A, B, C, D) ja igaühes neist 11 suurust (tähistatakse numbritega 0–10). Formaadi tähis saadakse seeriatähe ja suurusnumbri kombinatsioonina, nt A4 või C6 (koos lühendiga DIN või ISO). Standardiseeritud on ka baasformaadist suuremaid formaate, näiteks topeltpoogen 2A0.

Poogna küljepikkuste suhe on kõigis seeriates . Niisuguse suhte korral on ka poolitamisel saadud poogen sellesama külgede suhtega. Iga järgmine formaat on pool eelmisest, seega on formaadid igas reas omavahel geomeetriliselt sarnased. Formaadi number näitab, mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Selline suhe on ainuke võimalik, mille korral ülaltoodud tingimus (lehe külgede suhe on sama) algformaadi poolitamisest kehtib. Teisisõnu kui paberi küljed suhtuvad teisiti kui arvud 1 ja ruutjuur kahest, siis sellise suhtega paberilehe poolitamisel tekib teise suhtega formaat kui enne poolitamist.

Paberipoogna baasformaatide pindalad:

  • A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m2;
  • B-seeria formaadi B0 pindala on 21/2 m2 = 1,414 m2;
  • C-seeria formaadi C0 pindala on 21/4 m2 = 1,189 m2;
  • D-seeria formaadi D0 pindala on 2−1/4 m2 = 0,841 m2.

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites. Tolerants on mõõtmetel 150mm ±1,5mm, mõõtmetel 600mm ±2mm ja sellest suurematel ±3mm.

Formaadiseeriatest A, B, C ja D saadud paberiformaadid formaadinumbritega 3 ja 4
ISO/DIN-paberiformaatide mõõtmed (mm×mm)
Formaadi
number
Seeria ASeeria BSeeria CSeeria DFormaadi
nimetus
0841×11891000×1414917×1297771×1091nelikpoogen
1594×841707×1000648×917545×771topeltpoogen
2420×594500×707458×648385×545poogen
3297×420353×500324×458272×385poolpoogen
4210×297250×353229×324192×272veerandpoogen
5148×210176×250162×229136×192kaheksandikpoogen
6105×148125×176114×16296×136
774×10588×12581×11468×96
852×7462×8857×81
937×5244×6240×57
1026×3731×4428×40

Paberi paksust ja tihedust iseloomustab tema ruutmeetrimass grammides, näiteks tavalisel A4-printeripaberil on see 80 g/m².

Paberiformaatide kasutamise näiteid
A0, A1 Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid
A1, A2 Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid, ajalehed
A2, A3 Plakatid, tehnilised joonised
B4, A3 Ajalehed, kaardid, noodid
A4 Ajakirjad, planketid, printeripaber, tehnilised joonised
A5 Koolivihikud, reklaamprospektid
D5 CD- ja DVD-ümbrised
A5, A6, A7, A8 Kartoteegikaardid
A6 Flaierid (reklaamlehed), postkaardid, märkmikud
B5, A5, B6, A6, A4 Raamatud (vt Raamatuformaat)
A7 Taskukalendrid, kiipkaardid
B7 Passid
B8, A8 Mängukaardid, visiitkaardid, etiketid
C4, C5, C6, B4 Kirjaümbrikud

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]